1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 408 409 410 411 412 413 414 415 416 417 418 419 420 421 422 423 424 425 426 427 428 429 430 431 432 433 434 435 436 437 438 439 440 441 442 443 444 445 446 447 448 449 450 451 452 453 454 455 456 457 458 459 460 461 462 463 464 465 466 467 468 469 470 471 472 473 474 475 476 477 478 479 480 481 482 483 484 485 486 487 488 489 490 491 492 493 494 495 496 497 498 499 500 501 502 503 504 505 506 507 508 509 510 511 512 513 514 515 516 517 518 519 520 521 522 523 524 525 526 527 528 529 530 531 532 533 534 535 536 537 538 539 540 541 542 543 544 545 546 547 548 549 550 551 552 553 554 555 556 557 558 559 560 561 562 563 564 565 566 567 568 569 570 571 572 573 574 575 576 577 578 579 580 581 582 583 584 585 586 587 588 589 590 591 592 593 594 595 596 597 598 599 600 601 602 603 604 605 606 607 608 609 610 611 612 613 614 615 616 617 618 619 620 621 622 623 624 625 626 627 628 629 630 631 632 633 634 635 636 637 638 639 640 641 642 643 644 645 646 647 648 649 650 651 652 653 654 655 656 657 658 659 660 661 662 663 664 665 666 667 668 669 670 671 672 673 674 675 676 677 678 679 680 681 682 683 684 685 686 687 688 689 690 691 692 693 694 695 696 697 698 699 700 701 702 703 704 705 706 707 708 709 710 711 712 713 714 715 716 717 718 719 720 721 722 723 724 725 726 727 728 729 730 731 732 733 734 735 736 737 738 739 740 741 742 743 744 745 746 747 748 749 750 751 752 753 754 755 756 757 758 759 760 761 762 763 764 765 766 767 768 769 770 771 772 773 774 775 776 777 778 779 780 781 782 783 784 785 786 787 788 789 790 791 792 793 794 795 796 797 798 799 800 801 802 803 804 805 806 807 808 809 810 811 812 813 814 815 816 817 818 819 820 821 822 823 824 825 826 827 828 829 830 831 832 833 834 835 836 837 838 839 840 841 842 843 844 845
[1]Ametlik tekst: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp ?id=13249859?id=13330603
[2]Vormindus: wLex 4 .0.2.2 © 2002-20092002-2010 Peeter P. Mõtsküla
PEREKONNASEADUS
[3]Vastu võetud 12.10.199418.11.2009. a seadusega (RT I 19942009, 7560, 1326395), jõustunudjõustumise aeg 1 .01.1995.07.2010. a.
[5]Muudetud ja täiendatud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
28.05.1996 (RT I 1996, 40, 773) 8.06.1996
26.06.1996 (RT I 1996, 49, 953) 26.07.1996
[6]12.03.1997 (RT I 1997, 28, 422) 19
[13]15.06.2005.2010 (RT I 20052010, 3934, 308) 1.01.2006
8.03.2006 (RT I 2006, 14, 111) 26.04.2006
[14]18.11.2009 (RT I 2009, 60, 395181) 1.07.2010, millega käesolev seadus tunnistatakse kehtetuks
26.11.2009 (RT I 2009, 62, 405) 1.01.2010
I osa. ABIELU
1. peatükk. ABIELU SÕLMIMINE
[15]§ 1. Abielu sõlmimise kordeeldused
(1) Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel.
[16](2) Õigusliku tähendusegaAbielluda võivad täisealised isikud.
[17](3) Kohus võib alaealise teovõime laiendamise sätete kohaselt laiendada vähemalt 15-aastaseks saanud isiku teovõimet nende toimingute tegemiseks, mis on ainultvajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.
[18](4) Piiratud teovõimega täisealine isik võib abielluda üksnes juhul, mille sõlmimiselkui ta saab piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest. Kui isikule on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluaktmääratud eestkostja, eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest tagajärgedest, välja arvatud juhul, kui eestkostja nimetamise määrusest tuleneb teisiti.
§ 2. Veresugulaste vahel abiellumise keeld
[19](31) Abielu sõlmitakse mitte varem kui ühe kuuOmavahel ei või abielluda:
[20]1) otsejoones üleneja ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel abiellujate poolt perekonnaseisuasutusele avalduse esitamisestalaneja sugulane;
2) vend ja õde ning poolvend ja poolõde.
[21](42) Mõjuvatel põhjustel võib abiellujate soovil perekonnaseisuasutus käesolevaKäesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kehtib ka siis, kui isikute sugulussuhe on ühe isiku lapsendamise tagajärjel lõppenud.
[22]§ 3. lõikes sätestatud tähtaegu lühendadaAbiellumiskeeld lapsendamissuhte puhul
[23]Omavahel ei või pikendadaabielluda isikud, kelle käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud sugulussuhe põhineb lapsendamisel. Tähtaega võib pikendada kuni kuue kuuni
§ 4. Mitme samaaegse abielu keeld
[24]Abielu ei või sõlmida isikute vahel, arvates avalduse esitamisestkellest vähemalt üks on juba abielus.
[26]§ 5 ). Abielu sõlmivad abiellujad isiklikultsõlmimist takistav asjaolu
[27]Perekonnaseisuametnik ei või abielu sõlmimist kinnitada, üheaegselt kohal olleskui on alust eeldada, et esineb abielu kehtetuks tunnistamise või tühisuse alus. Abielu
§ 6. Vaimuliku õigus keelduda abielu sõlmimisest
[28]Abielu sõlmimise kinnitamiseks õigustatud vaimulikul on sõlmitudõigus keelduda abielu sõlmimisest, kui abiellujad on abieluaktile alla kirjutanudabielluja ei vasta kirikus, koguduses või koguduste liidus kehtiva usutunnistuse järgsetele abielu sõlmimise tingimustele.
[29]§ 27. Abielu sõlmimise eeldusedkord
[30](1) Abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovilperekonnaseisuametniku juuresolekul.
[31](2) Abielu ei või sõlmidasõlmitakse eeldusel, kui abielluja ei kinnitaet abiellujad väljendavad isiklikult ja ühel ajal kohal viibides perekonnaseisuametniku ees oma abiellumissoovi või kui abielluja ei ole abiellumisealine või kui ilmnevad käesoleva seaduse $-s 4 nimetatud asjaoludtahet sõlmida abielu.
[33]( 3) Abielu sõlmimist kinnitav perekonnaseisuametnik esitab kummalegi abiellujale küsimuse selle kohta, kas ta tahab teise poolega abielu sõlmida. Abielu sõlmimise tahteavaldus ei või olla tingimuslik. Abiellumisiga
[34](14) IsikPärast kummaltki abiellujalt jaatava vastuse saamist kuulutab perekonnaseisuametnik, et pooled on abiellumisealinesellest hetkest alates seaduslikud abikaasad.
(5) Perekonnaseisuametnik kannab abielu sõlmimise rahvastikuregistrisse perekonnaseisutoimingute seaduses sätestatud korras.
§ 8. Abiellumislubadus
[35]Abiellumislubadus ei anna alust abielu sõlmimise nõudeks ega kahju hüvitamise nõudeks juhul, kui talubadust ei täideta. Esimeses lauses sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe on saanud 18-aastasekstühine.
2. peatükk. ABIELU KEHTETUS
§ 9. Abielu kohtus kehtetuks tunnistamise alused
[36](21) 15-18-aastane alaealineKohus võib abielluda oma vanematehagimenetluses abielu kehtetuks tunnistada, kui:
[37]1) abielu sõlmides on rikutud nõuet abiellumisea või eestkostja kirjalikul nõusolekul.
[39]2) Kui lapselabielu sõlmides on üks vanemrikutud käesoleva seaduse §-des 2-4 sätestatud abiellumiskeeldu;
3) abielu sõlmides on rikutud käesoleva seaduse § 7 lõigetes 2-4 ettenähtud vorminõudeid;
[40]4) vähemalt ühel abikaasal oli abielu sõlmimise ajal vaimutegevuse ajutine häire või kui teine vanemta oli muul põhjusel otsusevõimetu;
[41]5) abielu on teadmata kadunudsõlmitud pettuse, ähvarduse või teisele vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostjavägivalla mõjul, sealhulgas abikaasa terviseseisundit või muid isiklikke asjaolusid varjates, samuti kui ühelt vanemaltsee asjaolu on vanema õigused ära võetud, piisab 15-18-aastase alaealise abiellumiseksabielu sõlmimise seisukohalt oluline;
[42]6) ühe vanema nõusolekustvõi kummagi poole kavatsus ei olnud täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi, vaid abielu on sõlmitud muude kavatsustega, eeskätt eesmärgiga saada Eesti elamisluba (näilik abielu).
[43](42) Kui kas või üks vanematest või eestkostjaAbielu kehtetuks tunnistamist ei anna abiellumiseks nõusolekutole õigus nõuda, võib kohus anda abiellumisloa ühe vanema või eestkosteasutuse avalduse aluselkui abikaasa on varjanud oma varalist seisundit. Kohus annab abiellumisloa
§ 10. Abielu tühisus
[44]Abielu on tühine, kui abiellumine vastab alaealise huvidele:
1) abielus on samast soost isikud;
2) abielu sõlmimise on kinnitanud perekonnaseisuametniku pädevuseta isik või
3) kas või üks pool ei ole avaldanud abielu sõlmimise tahet.
[45]§ 411. Abielu sõlmimise takistuskehtetuks tunnistamisest keeldumise alused
[46]Abielu ei või sõlmidatunnistata kehtetuks, kui:
[47]1) isikute vahelon rikutud abiellumisea kohta esitatud nõuet, kellest vähemalt ükskuid abielu kehtetuks tunnistamise ajaks on juba abieluskohus laiendanud alaealise teovõimet abiellumiseks või kui abikaasa kinnitab täisealiseks saades, et ta soovib abielu jätkata;
[48]2) otsejoones ülenejate või alanejate sugulaste vahelon rikutud teovõime kohta esitatud nõuet, vendade ja õdede ning poolvendade ja -õdedekuid täisealine abikaasa, lapsendajate ja lapsendatutekelle teovõime oli abielu sõlmimise ajal piiratud, samuti sama isiku poolt lapsendatute vahelkinnitab pärast teovõime taastumist, et ta soovib abielu jätkata;
[49]3) isikute vahelotsusevõimetuse seisundis abielu sõlminud abikaasa pärast otsusevõime taastumist kinnitab, kellestet ta soovib abielu jätkata;
[50]4) näiliku abielu puhul on abikaasad pärast abielu sõlmimist elanud abikaasadena koos vähemalt ühelekolm aastat või abielust on määratud eestkostja tema piiratud teovõime tõttu (välja arvatudsündinud lapsi.
§ 12. Hagi esitamise õigus
(1) Abielu kehtetuks tunnistamise hagi võib esitada:
[51]1) käesoleva seaduse § 31 lõigete 2-4, §-de 2-4, § 7 lõigete 2-4 ja § 9 lõike 1 punkti 4 või 6 rikkumise korral kumbki abikaasa ja regionaalminister ning käesoleva seaduse § 4 rikkumise korral ka muu isik, kelle õigusi on abielu sõlmimisega rikutud;
2) abikaasa, kes on sõlminud abielu pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul.
[52]( 2 .-4) Piiratud teovõimega täisealine abikaasa võib hagi esitada eestkostja nõusolekul. lõikes nimetatud juhtudelPiiratud teovõimega abikaasa eest võib hagi esitada ka eestkostja.
[53](3) Kui alaealisel abikaasal puudus abielu sõlmimise ajal abielu sõlmimiseks nõutav teovõime, esitab hagi tema seaduslik esindaja. Ülejäänud juhtudel esitab alaealine abikaasa hagi ise, vajamata selleks seadusliku esindaja nõusolekut.
[54]§ 4113. Vaimuliku õigus keeldudaAbielu kehtetuks tunnistamise nõudeõiguse lõppemine
(1) Abielu kehtetuks tunnistamise nõude suhtes aegumist ei kohaldata.
[55](2) Kui abielu sõlmimisest
[56]Lisaks käesoleva seaduse $-s 4 sätestatule on kirikusõlmitud otsusevõimetuse seisundis, kogudusevõib abielu kehtetuks tunnistamise nõude esitada ühe aasta jooksul otsusevõime taastumisest arvates. Kui abielu on sõlmitud pettuse, ähvarduse või koguduste liidu vaimulikulvägivalla mõjul, kellele käesoleva seaduse § 1301 alusel on regionaalminister andnudvõib abielu sõlmimise õigusekehtetuks tunnistamise hagi esitada ühe aasta jooksul eksimusest või pettusest teadasaamisest või ähvarduse või vägivalla mõju lakkamisest arvates.
[57](3) Piiratud teovõimega abikaasa seadusliku esindaja jaoks algab hagi esitamise tähtaeg varemalt päeval, õigus keeldudamillal talle saavad teatavaks abielu sõlmimisestkehtetuks tunnistamist võimaldavad asjaolud, kui abiellujaalaealise abikaasa korral varemalt päeval, millal abikaasa saab täisealiseks. Kui piiratud teovõimega abikaasa seaduslik esindaja ei vasta kirikusole hagi õigel ajal esitanud, kogudusesvõib abikaasa esitada avalduse ise kuue kuu jooksul täisealiseks saamisest või koguduste liidus kehtiva usutunnistuse järgseteleteovõime taastumisest arvates.
[58](4) Kui abielu on lõppenud, ei saa hagi enam esitada, välja arvatud juhul, kui abielu sõlmimise tingimustelehetkel oli vähemalt üks abikaasadest juba abielus.
[60]§ 14. peatükkAbielu kehtetuks tunnistamise tagajärjed
[61](1) Kui abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsus on jõustunud, on abielu tühine algusest peale. ABIKAASADE ISIKLIKUD ÕIGUSED
§ 5
[63](2) Abielu tühisuse korral on abieluvaraleping tühine. Kitsenduste keeld
[64]Abikaasade isiklikke õigusi ja vabadusi kitsendavad kokkuleppedKui pooltevahelistest suhetest ei tulene teisiti, kohaldatakse nende varalistele suhetele seltsingu kohta käivaid sätteid.
[65](3) Kui abielu tunnistatakse kehtetuks põhjusel, et üks abielluja varjas teise abielluja eest, et ta on tühisedjuba abielus, või mõjutas teist abikaasat abielluma pettuse, ähvarduse või vägivallaga, võib kohus temalt välja mõista elatise temaga kehtetus abielus olnud isikule, kohaldades käesolevas seaduses lahutatud abikaasa ülalpidamise kohta käivaid sätteid. Kohus võib õigusvastaselt abielu sõlmima kallutatud poole nõudel kohaldada poolte varalistele suhetele käesoleva seaduse 4. peatüki teise jao esimeses jaotises sätestatut.
[66]3. peatükk. ABIKAASADE VARALISED ÕIGUSEDABIELU ÜLDISED ÕIGUSLIKUD TAGAJÄRJED
1. jagu. Üldsätted
[67]§ 715. Abikaasade varaliste õiguste alus
[68]Abikaasade varalisedAbieluline kooselu ning abikaasade õigused määratakse kindlaks seaduses ja abieluvaralepingugakohustused
[69](1) Abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, kui seemis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Abikaasadel on sõlmitudteineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
[70]2 Nad korraldavad ühiselt oma abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise, pidades silmas teineteise ja laste heaolu ning vastutades teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest. jagu
(2) Abikaasad osalevad ühise koduse majapidamise korraldamises ja sissetuleku hankimises oma võimaluste kohaselt. Tegevusala valides ja oma tegevusalal tegutsedes peab abikaasa parimal viisil kasutama oma võimalusi perekonna ülalpidamiseks vajalike vahendite hankimiseks.
[71](3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustuste rikkumine võib olla üksnes abielu lahutamise nõude aluseks. Abieluvaraleping
[72]§ 816. Abieluvaralepingu mõistePerekonna ülalpidamise kohustus
[73](1) Abieluvaralepinguga võivad abikaasad kindlaks määrata vastastikused varalised õigusedAbikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja kohustused erinevalt käesoleva peatüki 3varaga perekonda ülal pidama. jaos sätestatust
[74](2) Perekonna ülalpidamine hõlmab tegevust ja varalisi panuseid, kui seadusest ei tulene teisitimis on perekonna elutingimuste kohaselt vajalikud ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa ja nende ülalpeetavate laste tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks (perekonna huvides tehtud kulutused).
[75](23) Kui abieluvaralepingutabikaasad elavad lahus, annab kumbki teise abikaasa tavapäraste vajaduste rahuldamiseks ülalpidamist korrapäraselt makstavate rahasummadena samadel alustel nagu perekonna ülalpidamisel käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt. Lahus elav abikaasa ei ole sõlmitudõigustatud teiselt abikaasalt endale ülalpidamist nõudma, kui ta suudab end ise ülal pidada või kui lepinglahuselu on põhjustanud tema ise oma käitumisega.
(4) Abikaasa võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist või kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne ülalpidamishagi kohtule esitamist.
§ 17. Kulutused perekonnale
[76]Kui üks abikaasa teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, eeldatakse, et tal ei hõlmaole õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist.
§ 18. Tehingud perekonna vajaduste rahuldamiseks
[77](1) Tehingust, mille abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks, tekib abikaasade kogu varasolidaarkohustus, kohaldataksekui tehingu ulatus ei ületa abikaasade vara või abieluvaralepinguga hõlmamata varaelutingimuste kohast mõistlikku määra.
[78](2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehingu kohustatud poole suhtes käesoleva peatükion abikaasad solidaarvõlausaldajad.
[79]( 3) Abikaasad ei või käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust omavahelise kokkuleppega võlausaldaja kahjuks kõrvale kalduda. jaos sätestatut
§ 19. Vastutus teise abikaasa võetud kohustuste eest
Abikaasa vastutab teise abikaasa võetud kohustuste täitmise eest niivõrd, kuivõrd abikaasa võib teda esindada või teda oma toimingutega kohustada.
[80]§ 920. Abieluvaralepingu sisuHoolsuskohustuse ulatus
Abikaasad peavad abielust tulenevaid kohustusi täites ilmutama teineteise vastu niisugust hoolt, nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades.
§ 21. Perekonna ühine eluase
Perekonna eluasemena käsitatakse eluruumi, kus perekonnaliikmed tavapäraselt elavad.
2. jagu. Lahuselu õiguslikud tagajärjed
§ 22. Tarbevara jagamine lahuselu korral
[81](1) Abieluvaralepinguga võidakseKui abikaasad elavad lahus, ei või abikaasa välja nõuda temale kuuluvaid perekonna huvides kasutatud esemeid juhul, kui teine abikaasa vajab esemeid oma eraldatud majapidamises ja tal on esemete edasikasutamiseks õigustatud huvi.
(2) Perekonna eluaseme tavalise sisustuse esemed, mis kuuluvad abikaasadele ühiselt, jagatakse nende vahel õigluse põhimõttest lähtudes.
[82](3) Kui abikaasad ei jõua vara jagamisel kokkuleppele, otsustab asja kohus hagita menetluses. Kohus võib kindlaks määrata :
[83]1esemete kasutamise eest makstava mõistliku tasu. Käesolevas paragrahvis sätestatu ei mõjuta esemete omandiõigust, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
§ 23. Ühine eluase lahuselu korral
[84](1) milline enne abiellumist abikaasale kuulunud vara jääb tema lahusvaraks ja milline vara saab abikaasade ühisvaraks;
[85]2) milline abielu kestel omandatudKui abikaasad elavad lahus või omandatav varakui üks neist tahab eraldi elada, võib üks abikaasa nõuda, et teine abikaasa loovutaks perekonna ühise eluaseme või osa sellest talle ainukasutamiseks, kui see on ühisvaravajalik suurte isiklike vastuolude vältimiseks. Otsustamisel arvestatakse omandisuhteid ja milline lahusvara;
[86]3piiratud asjaõigusi kinnisasjale, millel perekonna eluase asub. Eluaseme loovutamise võib määrata kindlaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui abielu lõppemiseni.
[87](2) kuidas abikaasade ühisvara vallataKui üks abikaasa on kohustatud loovutama perekonna eluaseme või selle osa ainukasutamiseks teisele abikaasale, kasutada ja käsutada;võib ta sellelt nõuda õiglast kasutustasu.
[88]4. peatükk. ABIKAASADE VARASUHTED
1. jagu. Üldsätted
§ 24. Varasuhte valik
[89](1) kuidas abikaasade ühisvara jagada;
[90]5) abikaasade vastastikused ülalpidamiskohustusedAbiellujad võivad kokkuleppel enne abielu kestel jasõlmimist abiellumisavaldusega perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras valida varasuhte käesoleva peatüki teises jaos toodud varasuhete liikide hulgast. Nimetatud tahteavaldus jõustub abielu lõppemisel;
[92](2) Kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut.
(3) Kui abikaasad valivad varasuhte abiellumisavaldusega ning sõlmivad lisaks ka abieluvaralepingu, siis kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele abieluvaralepingut.
2. jagu. Varasuhete liigid
1. jaotis. Varaühisus
1. alljaotis. Üldsätted
§ 25. Ühisvara
[93]Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud vastastikused varalised õigused ja kohustused, kui see(edaspidi ühisvara).
§ 26. Ühisvara ühtsuse põhimõte
[94](1) Abikaasa ei saa käsutada oma osa ühisvaras ega üksikus ühisvarasse kuuluvas esemes. Abikaasal ei ole vastuolus seadusegaõigust nõuda varaühisuse kestel ühisvara jagamist.
[95](2) Abieluvaralepinguga eiAbikaasadele ühiselt kuuluva nõude võib tasaarvestada üksnes sellise nõudega, mille rahuldamine ühisvara arvel on ette nähtud seaduse või kokkuleppega.
§ 27. Lahusvara
(1) Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara.
(2) Abikaasa lahusvara moodustavad:
[96]1) lugeda abikaasade ühisvaraks varaabikaasa isiklikud tarbeesemed;
[97]2) esemed, mis olid abikaasa onomandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel omandanud tingimusega, et see kuulub temale lahusvarana;
[99]3) jätta abikaasatesemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või lahutatud abikaasat ilma õigusest saada ülalpidamist käesoleva seaduse 4hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel. peatükis sätestatud alustel;
[101](3) loobudaLahusvara hulka ei arvata neid kulutusi, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel varalt kasu saamiseks töö või varaliste soorituste näol teinud (vajalikud ja kasulikud kulutused). Niisuguste kulutuste väärtus arvestatakse abikaasade ühisvara jagamise õigusest abielu lõppemiselhulka.
§ 10. Abieluvaralepingu sõlmimine
[102](14) AbieluvaralepinguAbieluvaralepinguga võib sõlmida enne abiellumisttunnistada ühisvaraks või abielu kestellahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid.
[103](25) Poolte kokkuleppel võib abieluvaralepingut muuta või sõlmida uue abieluvaralepinguAbikaasa valitseb oma lahusvara iseseisvalt ja omal kulul. Varem sõlmitud abieluvaraleping kehtib muutmata osas, samuti osas
[104](6) Varaese loetakse abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, miskuni ei ole vastuolus hiljem sõlmitud abieluvaralepingugatõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Kolmandate isikute suhtes kehtib varaeseme kuulumine abikaasa lahusvara hulka ainult käesoleva seaduse §-s 61 sätestatut järgides.
2. alljaotis. Ühisvara valitsemine
§ 28. Ühisvara ühise valitsemise põhimõtted
[105](31) 15-18-aastane alaealine võib sõlmida abieluvaralepinguAbikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui taei ole kokku lepitud teisiti. Abikaasadel on saanud abiellumiseks nõusoleku või loa (§ 3)õigus vallata ühisvara hulka kuuluvaid esemeid ühiselt.
[106](42) Abieluvaraleping tõestatakse notariaalseltAbikaasad võivad abieluvaralepinguga anda ühisvara valitsemise õiguse ühele abikaasale.
[107](53) Enne abiellumist sõlmitud abieluvaralepingust tekivad abikaasade vastastikused õigusedÜhisvara valitsevad abikaasad lähtuvad abielulise kooselu ja kohustused abielu sõlmimise ajastvara korrapärase majandamise huvidest. Nad teavitavad teineteist vara valitsemise toimingutest ja vara seisust.
[108](64) Abieluvaraleping kantakse abikaasa nõudel abieluvaralepinguAbikaasa võib nõuda teiselt abikaasalt registrisse . Abieluvaralepingust tulenevad abikaasa varalised õigused kehtivad kolmandate isikute suhtes, kui abieluvaralepingukantava ühisvara hulka kuuluva eseme kohta on tehtud kanne abieluvaralepingu registrisse enne kolmanda isiku nõude tekkimist. Abieluvaralepingu registrit peetakse seaduses sätestatud korraskande parandamiseks vajalike tehingute tegemist.
[109]§ 1129. Abieluvaralepingu lõpetamine abielu kestelVaraga tehingute tegemine
[110](1) Abieluvaraleping lõpetatakse poolte notariaalselt tõestatud kokkuleppelKui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või üheteise abikaasa nõudel kohtu pooltnõusolekul. Kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks.
[111](2) Abikaasal on õigus nõuda abieluvaralepingu lõpetamistAbieluvaralepinguga võib ette näha, kui:
[112]1) kohus on tuvastanudet abikaasa nõusolekut ei ole vaja teise abikaasa teadmata kadumise fakti;
[113]2iseseisvas majandustegevuses tehtavate tehingute puhul.
[114](3) kohus on välja kuulutanud üheKui ühelt abikaasalt ei ole võimalik eelkõige haiguse või äraoleku tõttu nõusolekut saada või ta piisava põhjuseta keeldub ühisvaraga tehingu tegemiseks vajaliku nõusoleku andmisest, võib teise abikaasa pankroti;
[115]3avalduse alusel anda nõusoleku kohus hagita menetluses, kui tehingu tegemata jätmisega või viivitamisega seondub kahju tekkimise oht.
[116](4) teine abikaasa kahjustab oluliseltKäesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud tehingust tekib abikaasade vara või teeb tegusid, mis võivad abikaasade vara oluliselt kahjustadasolidaarkohustus. Tehingu kohustatud poole suhtes on mõlemad abikaasad solidaarvõlausaldajad.
§ 30. Vara valitsemine ühe abikaasa poolt
[117](31) Abieluvaralepingu lõpetamisel lõpevad abieluvaralepingust tulenevad õigusedKui ühisvara valitsemise õigus on käesoleva seaduse § 28 lõike 2 kohaselt antud ühele abikaasale, on temal õigus ühisvara hulka kuuluvat eset vallata ja kohustused. Abikaasade ühis- ja lahusvarakäsutada, mille kohta oli sõlmitud abieluvaraleping, määratakse kindlaksarvestades teise abikaasa kasuks seaduses ja ühisvara jagatakse vastavalt abieluvaralepinguleabieluvaralepingus ettenähtud piiranguid. Ühisvara üksi valitsev abikaasa peab ühisvaraga seotud õigusvaidlusi enda nimel.
[118](42) Abieluvaralepingu lõpetamisel poolte kokkuleppel võivad abikaasad kokku leppida, et abieluvaralepingut ei ole tervikunaVara valitsev abikaasa võib ainult teise abikaasa nõusolekul käsutada või teatud osas sõlmitudkohustuda käsutama perekonna eluasemena kasutatavat või ühe abikaasa poolt eraldi kasutatavat eluruumi ning anda selle kolmanda isiku kasutusse või lõpetada selle kasutamise aluseks oleva õigussuhte.
[119]§ 1231. Abieluvaraleping abielu lõppemiselTehingu heakskiitmine
[120](1) Abieluvaraleping lõpebAbikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui abikaasa surma, kelle nõusolekuta või abielu lahutamisegaosaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab.
[121](2) Abieluvaralepingu lõppemiselKui abikaasa surma korral või abielu lahutamisel lõpevad abieluvaralepingust tulenevad õigused ja kohustusedon teinud tehingu teise abikaasa nõutava nõusolekuta, võib tehingu teine pool teha abikaasale, kelle nõusolekuta tehing tehti, ettepaneku tehing heaks kiita. Abikaasade ühis- ja lahusvara määratakse kindlaks ning ühisvara jagatakse vastavalt abieluvaralepinguleHeakskiit on kehtiv, kui see on avaldatud ettepaneku tegijale.
[122](3) Kui abieluvaralepingust tuleneb lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustus pärast abielu lahutamist, jääb see kohustus pärast abielu lahutamist kestma.
[123]§ 13kelle nõusolekuta tehing tehti, ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettepaneku saamisest arvates, siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud. Abieluvaralepingu kehtetus
[124](14) Kuni tehingu heakskiitmiseni võib teine pool tehingu tegemiseks tehtud tahteavalduse tagasi võtta. Kui abieluvaraleping on tunnistatud kehtetuksvaraühisus oli teisele poolele teada, ei või ta tahteavaldust tagasi võtta, kui ta tehingut tehes teadis või pidi teadma, et teine abikaasa ei ole nõusolekut andnud.
§ 32. Ühepoolne tehing
[125]Abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud ühepoolne tehing on tühine tsiviilseadustiku üldosa tehingute kehtetuse. See ei kehti testamendiga tehtavate korralduste kohta käivate sätete alusel, kohaldatakse abielu kestel omandatud vara suhtes käesoleva peatüki 3. jao sätteid
[126]§ 33. Vastutus kolmanda isiku ees
[127](21) Abielu kehtetuks tunnistamiselAbikaasa vastutab kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses:
[128]1) nende kohustuste eest, mille kumbki abikaasa on abieluvaraleping tühine. Sel juhul kohaldatakse kehtetu abielu kestel omandatud vara suhtesvõtnud perekonna vajaduste rahuldamiseks käesoleva seaduse § 36 3.18 kohaselt või 4. lõikes sätestatut.ühisvara valitsemisest tulenevalt;
2) abikaasade solidaarkohustuse täitmise eest;
[129]3) kohustuste täitmise eest, mille puhul on kohustatud abikaasa leppinud kolmanda isikuga kokku, et ta vastutab nii ühisvaraga kui ka lahusvaraga. jagu
[130](2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud kokkuleppe sõlmimiseks on vaja ka teise abikaasa nõusolekut. Ühis-
[131](3) Muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja lahusvarapooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa.
[132]§ 1434. ÜhisvaraVara kasutamise hüvitamine
[133](1) Abielu kestel abikaasade omandatudKui ühisvara valitsema õigustatud abikaasa kasutab ühisvara oma lahusvara huvides, peab ta kasutatud vara on abikaasadeväärtuse hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka.
[134](2) Kohus võib abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistadaKui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, millevõib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel.
[135](3) Kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka.
§ 35. Varasuhte lõppemine
Varaühisuse varasuhe lõpeb, kui:
1) üks abikaasa sureb;
2) sõlmitakse abieluvaraleping, millega kehtestatakse seaduses ettenähtud muu abieluvarasuhe;
[136]3) abielu kestel abikaasade töölahutatakse või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud
4) varasuhe lõpetatakse käesoleva seaduse § 36 kohaselt abikaasa nõudel kohtuotsuse alusel.
[137]§ 1536. LahusvaraVaraühisuse lõpetamise hagi
[138](1) Abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud varavõib hageda varaühisuse lõpetamist, samutikui:
[139]1) tema poolt abielu kestel kinkeõigused on oluliselt ohustatud seetõttu, et teine abikaasa on korduvalt kuritarvitanud oma õigust ühisvara valitseda, või pärimise teel omandatud vara ning varaseetõttu, mille seeet teine abikaasa ei osale piisava põhjuseta ühisvara korrapärases majandamises;
[140]2) teine abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemistrikkunud perekonna ülalpidamise kohustust ja see võib perekonna ülalpidamist oluliselt ohustada.
[141](2) Abielu kestel omandatud isiklikud tarbeesemedKui varaühisus on abikaasa lahusvarakäesoleva paragrahvi lõike 1 alusel lõpetatud, saadab kohus sellekohase kohtulahendi ärakirja abieluvararegistrile vastava kande tegemiseks.
(3) Varaühisuse varasuhte lõpetamisel käesoleva paragrahvi alusel tekib abikaasade vahel varalahusus.
3. alljaotis. Ühisvara jagamine
[142]§ 1637. Abikaasade tehingud
[144](1) Varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel teha tehinguid lahusvaraga, samuti sõlmida. Abikaasa võib esitada ühisvara täieliku või osalise jagamise kokkuleppeidtaotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kokkuleppeid ühisvarakehtetuks tunnistamise hagiga või selle osakoos varaühisuse lõpetamise hagiga.
[145](2) Kuni jagamiseni kohaldatakse ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes käesoleva jaotise 2. alljaotises ühisvara valitsemise kohta kehtestatud nõudeid.
(3) Ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
[146]§ 1738. Ühisvara valdamineVaral lasuvate kohustuste täitmine
Ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Samal moel kohaldatakse seaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut.
§ 39. Abielu lõppemine abikaasa surmaga
[147]Kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kasutaminekuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka. Abikaasade ühisvara jagamisele pärast ühe abikaasa surma kohaldatakse kaaspärijate kohta pärimisseaduses sätestatut.
2. jaotis. Vara juurdekasvu tasaarvestus
1. alljaotis. Üldsätted
§ 40. Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte tekkimine
[148]Kui abiellumisel on perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras valitud või abieluvaralepinguga seatud vara juurdekasvu tasaarvestus, käsutamine
[149](1siis tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa (soetisvara) Abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata. Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe ei mõjuta nende varaliste õiguste kuuluvust, kasutada ja käsutadamille abikaasa oli omandanud enne varasuhte jõustumist või mille abikaasa omandab varasuhte kestel.
§ 41. Vara valitsemise õigus
[150](21) Abikaasad valdavadvalitsevad neile kuuluvat vara ühiselt, kasutavadlähtudes perekonna huvidest ja käsutavad ühisvara kokkuleppelvajadustest ning arvestades muu hulgas käesoleva seaduse §-des 15 ja 16 sätestatud abikaasade vastastikuseid õigusi ja kohustusi. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse ühisvaraVara hulka kuuluvate üksikute esemete valdamise või, kasutamise üle kohus abikaasa nõudelja käsutamise õigus on abikaasal, kes on eseme omanik.
[151](32) Kui üks abikaasa teeb tehingu abikaasade ühisomandis oleva vallasasja võõrandamiseks, eeldatakseAbikaasa võib ainult teise abikaasa nõusolekutnõusolekul käsutada või kohustuda käsutama perekonna eluasemena kasutatavat või ühe abikaasa poolt eraldi kasutatavat eluruumi ning anda selle kolmanda isiku kasutusse või lõpetada selle kasutamise aluseks oleva õigussuhte. (õ) 3.04.2007 17:50
[152](43) Abikaasade ühisomandis olevat registrisse kandmisele kuuluvat vallasasjaKäesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata testamendi või võõrandada ega pantidapärimislepinguga tehtavatele korraldustele.
[153](4) Kui tehing vastab korrapärase majandamise põhimõtetele, võib abikaasa avalduse alusel anda teise abikaasa kirjaliku nõusolekutaasemel nõusoleku kohus hagita menetluses, sõltumata sellest, kummakui teine abikaasa nimel on vallasasi registrisse kantudnõusoleku andmisest piisava põhjuseta keeldub või kui ta haiguse või äraoleku tõttu ei saa nõusolekut anda ning nõusoleku andmisega viivitamine võib põhjustada kahju tekkimise.
[154](5) KuiAbieluvaralepinguga võivad abikaasad ette näha, et käesoleva peatükiparagrahvi lõikes 2 sätestatud käsutuspiirangud ei kehti. ja 3
[155]§ 42. jao sätete alusel võib kinnisasja lugeda abikaasade ühisvaraks ja selle omanikuna on kinnistusraamatusse kantudNõusoleku puudumise õiguslikud tagajärjed
[156](1) Kui üks abikaasa teeb § 41 lõikes 2 nimetatud tehingu teise abikaasa nõusolekuta, kantaksekohaldatakse käesoleva seaduse § 31 lõikeid 1-3 ja § 32.
[157](2) Kuni tehingu heakskiitmiseni võib teine pool tehingu tegemiseks tehtud tahteavalduse tagasi võtta, välja arvatud juhul, kui ta tehingut tehes teadis või pidi teadma, et temaga tehingu teinud isik on abielus või et teine abikaasa ühisomanikuna kinnistusraamatusse abikaasade ühise notariaalselt tõestatud avalduse aluselei ole nõusolekut andnud. Kui kinnistusraamatusse omanikuna kantud
[158]§ 43. Teise abikaasa keeldub ühise avalduse esitamisestnõudeõigus
[159]Kui abikaasa käsutab vara käesoleva seaduse § 41 lõikes 2 ettenähtud nõusolekuta, võib teineon teisel abikaasal õigus oma nimel esitada käsutamise kehtetusest tulenev nõue kolmanda isiku vastu.
§ 44. Varasuhte lõppemine
Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe lõpeb, kui:
[160]1) üks abikaasa kohtu korras nõuda enda ühisomanikuks tunnistamist ja kinnistusraamatu kande muutmistsureb;
2) sõlmitakse abieluvaraleping, millega kehtestatakse seaduses ettenähtud muu abieluvarasuhe;
3) abielu lahutatakse või
4) varasuhe lõpetatakse käesoleva seaduse § 45 kohaselt abikaasa nõudel kohtuotsuse alusel.
[161]§ 1845. Ühisvara jagamineVara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõpetamine abikaasa nõudel
[162](1) Abikaasade ühisvara võidakse jagadaAbikaasa võib abielu kestel hageda vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõpetamist ja soetisvara tasaarvestamist, abielu lahutamiselkui:
[163]1) teine abikaasa on pika aja jooksul rikkunud perekonna ülalpidamise kohustust või pärast sedamuud abielusuhtest tulenevat varalist kohustust ja võib eeldada, et ta rikub neid ka tulevikus;
2) teine abikaasa on teinud käesoleva seaduse § 41 lõikes 2 nimetatud tehingu ilma vajaliku nõusolekuta ja sellest tulenevalt võib eeldada tulevase tasaarvestamisnõude olulist ohustamist;
3) teine abikaasa on ilma piisava aluseta kestvalt keeldunud abikaasat oma vara seisust teavitamast või
4) abikaasad on juba vähemalt aasta aega elanud lahus.
[164](2) Kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenudvarasuhe on käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel lõpetatud, saadab kohus sellekohase kohtulahendi ärakirja abieluvararegistrile vastava kande tegemiseks.
(3) Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõpetamisel käesoleva paragrahvi alusel tekib abikaasade vahel varalahusus.
2. alljaotis. Abikaasade vastastikused õigused vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõppemise korral
§ 46. Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõppemisest tulenevate nõuete väljaselgitamine
[165]Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõppedes selgitatakse välja mõlema abikaasa soetisvara ja määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisugasoetisvarade tasaarvestamisest tulenev rahaline nõue käesoleva jaotise sätete kohaselt.
§ 47. Soetisvara mõiste
[166]Soetisvara on vara, mille võrra abikaasa koguvara ületab tema põhivara. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemistkoguvara osutub väiksemaks kui põhivara, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisugaloetakse soetisvara võrdseks nulliga.
[167](3) Abikaasad jagavad ühisvara kokkuleppel
[169](41) Abikaasade ühisomandis oleva kinnisasja jagamise leping tuleb tõestada notariaalseltKoguvara on varasuhte lõppemise seisuga abikaasale kuuluvate asjade hariliku väärtuse ning rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste rahas väljendatav summa.
[170](52) Vaidluse korral jagab kohus ühisvara üheAbikaasa koguvarale arvestatakse juurde summa, mille võrra see vara on vähenenud seetõttu, et abikaasa pärast vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte tekkimist:
[171]1) on teinud kinkeid, mis ei tulene tema kõlbelisest kohustusest või mõlemaviisakusreeglite järgimisest,
2) on raisanud vara või
[172]3) on teinud tehinguid eesmärgiga seada teine abikaasa nõudelsoetisvara tasaarvestamisel halvemasse olukorda.
[173](63) Ühisvara jagamisel jagamata jäänud varaKäesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud summat ei arvestata koguvarale juurde, samutikui selline vara , mida abikaasad omandavad abielu kestel pärast ühisvara jagamist,vähendamine on abikaasade ühisvaraaset leidnud rohkem kui üks aasta enne varasuhte lõppu või kui teine abikaasa kingete või tehingute tegemise või vara raiskamisega nõus oli.
§ 181. Ühisvara jagamine täitemenetluses
[175](4) Kohus tunnistab kehtetuks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tehingu, mille abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseksteinud ühe aasta jooksul enne varasuhte lõppemist teadlikult teise abikaasa huvide kahjustamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamisekskui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal.
[176]§ 19 Tehingu kehtetuks tunnistamist saab huvitatud isik nõuda viie aasta jooksul varasuhte lõppemisest arvates. Osad ühisvara jagamisel
[177](15) Abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseksEeldatakse, olenemata sellestet teine pool teadis või pidi teadma, et ükstehinguga kahjustatakse teise abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustelhuve, kui teine pool on tehingu teinud abikaasa lähikondne.
[178](26) Kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusestAbikaasa lähikondsed määratakse kindlaks pankrotiseaduse § 117 kohaselt.
§ 49. Põhivara koosseis
(1) Abikaasa põhivara koosneb:
[179]1) arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvivarast, mis kuulus abikaasale vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte jõustumise hetkel;
[180]2) kui üksvarast, mille abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetulekuon omandanud varasuhte kestel kinke, muu tasuta käsutuse või tööga ühisvara omandamiselpärimise teel;
[181]3) kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arveltalle tervisekahjustuse ja kehavigastuse tekitamisest tulenevatest õigustest;
[182]4) kuitalle riikliku ja kohustusliku pensionikindlustuse alusel kuuluvatest õigustest;
5) tema põhivara hulka kuuluva eseme või õiguse alusel omandatud varast, sealhulgas põhivaraga tehtud tehinguga omandatud varast ning varast, mille ta omandab hüvitisena või vastutasuna tema põhivara hulka kuuluva eseme võõrandamise, hävimise, rikkumise või äravõtmise eest.
[183](2) Põhivara hulka ei arvata neid kulutusi, mille kumbki abikaasa lahusvara väärtus on abieluvara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte kestel oluliselt suurenenud teise abikaasavaralt kasu saamiseks töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvelvaraliste soorituste näol teinud (vajalikud ja kasulikud kulutused). Niisuguste kulutuste väärtus arvestatakse selle abikaasa soetisvara hulka, kelle põhivara esemega seoses on kulutused tehtud.
[184](3) Abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jäävSelle vara kaasomandi osanaväärtus, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustenamille kuulumist abikaasa põhivara hulka ei ole tõendatud, arvatakse tema soetisvara hulka.
[185](4) Kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituseAbieluvaralepinguga võib põhivara ulatust ja arvestamist määrata käesolevas jaotises sätestatust erinevalt.
[186]§ 2050. Vastutus abikaasa kohustuse eestMahaarvestused põhivarast
[187](1) Oma varalise kohustuse eest vastutab abikaasa oma lahusvaraga ja ühisvara selle osagaPõhivara kindlaks määrates jäetakse arvestamata põhivara esemed, mis kuuluks talle ühisvara jagamiselon vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte kestel hävinud või kaotsi läinud ning mille äratarvitamine või võõrandamine on tõendamata. Sel juhul eeldatakse, et esemed ei kuulunud abikaasa põhivara hulka.
[188](2) Perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi vastutavad abikaasad ühisvaraga ja mõlemaPõhivara väärtusest arvestatakse maha abikaasa lahusvaragapoolt õigusvastasest kahju tekitamisest tulenevad kohustused.
§ 51. Koguvara hindamine
[189](31) Koguvara esemete väärtust kindlaks määrates lähtutakse varasuhte lõppemise ajal alles oleva eseme puhul selle väärtusest varasuhte lõppemise ajal ning koguvara väärtusele § 48 lõike 2 alusel vara vähendamise tõttu juurde arvestatava summa suurust kindlaks määrates vara väärtusest selle vähendamise ajal.
(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka kohustuste hindamisele.
§ 52. Soetisvara arvestamise aeg
[190]Soetisvara suurus määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Kui ühe abikaasa kuriteo läbi suurenes abikaasade ühis-abielu lahutatakse, arvestatakse varasuhte lõppemise aja asemel avalduse või teisehagi esitamise aega. Kui soetisvara tasaarvestatakse abikaasa lahusvara, hüvitatakse kuriteoga tekitatud kahju lisaksnõudel kohtuotsusega käesoleva paragrahviseaduse § 45 kohaselt, lähtutakse soetisvara arvestamisel varasuhte lõppemise aja asemel ennetähtaegse tasaarvestamise hagi esitamise ajast.
§ 53. Soetisvara tasaarvestamine
[191]( 1) Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõppedes teevad abikaasad kindlaks oma soetisvara seisu. lõikes nimetatule ka teiseKui ühe abikaasa osa arvel ühisvaras, samutisoetisvara osutub suuremaks kui teise abikaasa lahusvara arvelsoetisvara, kuulub pool soetisvarade väärtuste vahest väiksema soetisvara saanud abikaasale rahalise tasaarvestamisnõude alusel.
[192](2) Tasaarvestamisnõude suurus on piiratud selle osa ulatusesvara väärtusega, mille võrra tema lahusvara kuriteo läbi suurenesmis jääb kohustatud abikaasale alles pärast kohustuste mahaarvamist varasuhte lõpul.
[194](3) Tasaarvestamisnõuet on võimalik pärandada ja loovutada alates vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõppemise ajast. peatükk
[195](4) Abikaasad võivad sõlmida abielu lõpetamise puhuks notariaalselt tõestatud kokkuleppe soetisvara tasaarvestamise kohta. ABIKAASA ÜLALPIDAMINE
[196]§ 21Notariaalse kokkuleppe võib asendada abielu lõpetamise menetluses tehtud kohtuliku kompromissiga. Abikaasa ülalpidamiskohustus
[197]Abikaasa on kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasatMuul juhul ei saa kumbki abikaasa enne varasuhte lõppemist kohustuda tasaarvestamisnõuet käsutama.
[198](5) Tasaarvestamisnõue aegub kolme aasta jooksul arvates päevast, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidamamil abikaasa saab teada varasuhte lõppemisest, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldabkuid hiljemalt kümne aasta möödudes varasuhte lõppemisest.
[199]§ 2254. Ülalpidamiskohustus pärast abielulahutustVara seisust teavitamine
[200](1) Abivajaval töövõimetul lahutatud abikaasalVara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõppedes on õigus saada endiselt abikaasalt ülalpidamistkumbki abikaasa kohustatud andma teisele abikaasale kirjaliku ülevaate oma vara seisu kohta. Kumbki abikaasa võib nõuda, kuiet ta muutus töövõimetuks abielu kestelkutsutaks niisuguse ülevaate koostamise juurde ning et selgitataks välja varaesemete ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldabkohustuste väärtus.
[201](2) Lahutatud abikaasalKui abikaasa on õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamisenitaotlenud abielu lahutamist või kehtetuks tunnistamist, kui laps oli eostatudtekib käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud kohustus abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldablahutamise või kehtetuks tunnistamise avalduse või hagi esitamisest arvates.
[202](3) KuiAbikaasa võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kirjaliku ülevaate ja tasaarvestamisnõude tunnustamise taotluse esitada kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise avalduse või hagiga või koos vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõpetamise hagiga.
§ 55. Põhivara nimekiri
[203](1) Kui abikaasad on kestnud vähemalt 25 aastatühtses nimekirjas määranud ühiselt kindlaks abikaasa põhivara seisu ning sellele varale juurde arvestatavad esemed ja nende väärtuse, eeldatakse abikaasadevahelises suhtes, et nimekiri on lahutatud abikaasal õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist ka siisõige.
[204](2) Abikaasa võib nõuda, kui abivajavet teine abikaasa muutus töövõimetuks kolme aasta jooksul pärast abielu lahutamist ja kui kohustatud lahutatudaitab nimekirja koostamisele kaasa.
[205](3) Kui vara nimekirja ei ole koostatud, eeldatakse, et abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldabkoguvara on tema soetisvara selles ulatuses, milles varaesemete kuulumist abikaasa põhivara hulka ei ole tõendatud muul viisil.
[206]§ 2356. Elatise suurusTasaarvestamisnõude täitmise erisused
[207](1) Kui abikaasaKohus võib üleandmisele kuuluvat soetisvara osa kohustatud poole nõudel vähendada või lahutatud abikaasa ei täida käesoleva seaduse §-des 21 ja 22 sätestatud ülalpidamiskohustustkohustatud poole täitmisest vabastada või nõude täitmise ajatada, mõistab kohus elatisekui nõude täies ulatuses või kohene täitmine ei oleks mõlema abikaasa varalist seisundit arvestades või lahutatud abikaasa ülalpidamiseks välja igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi abikaasa varalisest seisundist ja abivajadusestmuul põhjusel õiglane ega vastaks otstarbeka majandamise põhimõtetele.
[208](2) Varalise seisundi või abivajaduse muutumiselKohus võib abikaasa nõudel määrata kummalegi abikaasale jääva vara kaasomandi osana või lahutatudesemetena, arvestades abikaasa nõuda elatise suuruse muutmist või elatise maksmise lõpetamistõigustatud huvi. Summa, mis esemete üleandmise korral soetisvara tasaarvestamise nõudest maha arvatakse, määratakse kindlaks otsuses.
3. jaotis. Varalahusus
[209]§ 2457. Ülalpidamiskohustusest vabastamine
[210]Kohus võib abikaasa vabastada teise abikaasa ülalpidamiskohustustestVaralahususe tekkimine
[211](1) Abikaasad võivad abiellumisel perekonnaseisutoimingute seaduses sätestatud korras valida või piirata seda kohustust tähtajaga:
[212]1abieluvaralepinguga ette näha varasuhtena varalahususe.
[213](2) Varalahusus tekib ka varaühisuse lõpetamise korral abieluvaralepingu või käesoleva seaduse § 36 alusel, kui elatist nõudva abikaasa käitumineabieluvaralepinguga ei nähta ette teistsugust varasuhet. Sama kehtib ka siis, kui vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe abieluvaralepingu või käesoleva seaduse § 45 alusel lõpetatakse.
§ 58. Abikaasade varalised suhted varalahususe korral
[214]Varalahususe korral käsitatakse abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus oli vääritu. See ei mõjuta käesoleva seaduse 3. peatüki sätete kohaldamist.
3. jagu. Abieluvaraleping
§ 59. Abieluvaraleping
(1) Abikaasad võivad omavahelise kokkuleppega (edaspidi abieluvaraleping):
1) lõpetada nende vahel abiellumisel tehtud valiku või abieluvaralepingu alusel kehtiva varasuhte;
[215]2) kui abielu kestis lühikest aegakehtestada muu seaduses ettenähtud varasuhte või muul kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjusel
3) seaduses ettenähtud juhtudel varasuhet muuta.
(2) Abieluvaralepingu võib sõlmida enne abiellumist või abielu kestel. Enne abiellumist sõlmitud abieluvaraleping jõustub abielu sõlmimise päeval.
[216]§ 2560. Ülalpidamiskohustuse lõppemine
[217]Abikaasa ülalpidamiskohustus lõpeb, kui langevad äraAbieluvaralepingu vorm
Abieluvaralepingu sõlmivad abikaasad isiklikult. Abieluvaraleping sõlmitakse notariaalselt tõestatud vormis.
§ 61. Abieluvaralepingu õiguslik tähendus kolmandate isikute suhtes
(1) Abieluvaralepingu andmed kantakse abikaasa nõudel abieluvararegistrisse.
[218](2) Kui abikaasad muudavad nende suhtes käesoleva seaduse §-des 21§ 24 järgi kehtivat varasuhet või lõpetavad varasuhte, on muudatustel kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus ainult siis, kui need on abieluvaralepinguna kantud abieluvararegistrisse või kui abieluvaralepingu olemasolu oli kolmandale isikule teada.
[219](3) Käesoleva paragrahvi lõiked 1 ja 222 kehtivad ka siis, kui abikaasad lõpetavad abieluvaralepingu või kohtuotsuse alusel abieluvararegistrisse kantud varaliste suhete korralduse või kui nad seda muudavad.
[220](4) Abieluvararegistrit peetakse abieluvararegistri seaduses sätestatud ülalpidamiskohustuse alusedkorras.
§ 62. Abieluvaralepingu lõppemine
[221]Abieluvaraleping lõpeb, samuti kui ülalpidamist saav lahutatud:
[222]1) üks abikaasa abiellub uuestisureb või abielu lahutatakse;
2) sõlmitakse uus abieluvaraleping, millega kehtestatakse seaduses ettenähtud muu abieluvarasuhe, või
3) vara juurdekasvu tasaarvestus või varaühisus lõpetatakse abikaasa hagi alusel kohtuotsusega.
5. peatükk. ABIELU LÕPPEMINE
§ 63. Abielu lõppemise alused
[224]Abielu lõpeb, kui abikaasa surmagasureb või kui abielu lahutamisegalahutatakse.
[225]§ 2764. Abielu lahutamine
[226](1) Abielu lahutab perekonnaseisuasutus või kohus perekonnaseisuasutuses
[227]Abikaasade vastastikusel kokkuleppel võib abielu lahutada perekonnaseisuasutuses abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel.
(2) Perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada juhul, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis.
[228]§ 2865. Abielu lahutamine perekonnaseisuasutuseskohtus
[229](1) Perekonnaseisuasutuses lahutatakse abielu abikaasade kokkuleppel nende ühise kirjaliku avalduse alusel, mille abikaasad esitavad isiklikult perekonnaseisuasutusele. Abielu lahutatakse mitte varem kuivõib lahutada kohtuotsusega ühe kuu ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel avalduse esitamisest.
[230](2) Kui abikaasa ei saa ühise avalduse esitamiseks isiklikult perekonnaseisuasutusse ilmuda, võib ta esitada notariaalselt tõestatud eraldi avalduse. Välisriigis viibivhagi alusel teise abikaasa võib esitada kirjaliku avalduse, millel avaldaja allkiri on Eesti Vabariigi konsulaarametniku poolt kinnitatud. Välisriigis koostatava avalduse vormi kinnitab siseminister määrusegavastu.
(4) Perekonnaseisuasutuses ei lahutata abielu, kui abikaasa soovib, et koos abielu lahutamisega lahendataks lapsesse puutuv või ühisvara jagamisse puutuv vaidlus või mõistetaks välja elatis.
[232]§ 29. Abielu lahutaminelahutatakse kohtus
[233](1) Kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui:
[234]1) abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle,
[235]2) abikaasa soovib koos abielu lahutamisega lahendada käesoleva seaduse § 28 4. lõikes nimetatud vaidluse või
[236]3) kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.
(2) Abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.
(3) Abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle. Kui kohus ei rahulda abielu lahutamise nõuet, jäetakse nõue lapsesse puutuvas, elatise ja ühisvara jagamise vaidluses läbi vaatamata.
(4) Kui kolmas isik on esitanud nõude ühisvara suhtes, lahendab kohus ühisvara jagamise vaidluse abielulahutusest eraldi menetluses.
(5) Abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud.
[237]§ 3066. Abielu lõppemise aeg
Abielu lõpeb:
[238]1) abikaasa surma korral - abikaasa surmasttema surma hetkel;
[239]2) kohtus abielu lahutamisel perekonnaseisuasutuses - abielulahutusakti koostamisestlahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub;
[240]3) perekonnaseisuasutuses abielu lahutamisel kohtus - kohtuotsuse jõustumisestlahutamise korral päeval, millal tehakse abielulahutuse kanne.
[242]§ 3267. Abielu taastamineAbielusuhete lõppemine
[243](1) SurnuksKohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
(2) Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.
(3) Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
§ 68. Perekonna eluase abielu lahutamise korral
(1) Kui abikaasad ei jõua abielu lõppemise korral eluruumi ja selle juurde kuuluvate tavalise sisustuse esemete edasises kasutamises kokkuleppele, võib kumbki abikaasa nõuda, et kohus määraks kindlaks kummagi abikaasa õigused ja kasutustingimused nimetatud esemete suhtes. Kohus arvestab eelkõige laste heaolu ja muid tähtsaid asjaolusid.
(2) Kui perekonna ühise eluasemena kasutatav eluruum on ühe abikaasa ainuomandis või ühe abikaasa ja kolmanda isiku kaasomandis, määrab kohus eluruumi teise abikaasa kasutusse ainult juhul, kui see on vajalik ebaõigluse vältimiseks. Sama kehtib, kui ühele abikaasadest üksi või ühiselt kolmanda isikuga kuulub asjaõigus kinnistule, millel asub perekonna ühine eluase.
(3) Üürisuhte alusel kasutatava eluruumi puhul võib kohus määrata, et mõlema abikaasa sõlmitud üürilepingu täitmist jätkab üürnikuna üks abikaasadest või et ühe abikaasa sõlmitud üürilepingu pooleks üürnikuna saab lepingu sõlminud abikaasa asemel teine abikaasa. Kohus võib üürileandja nõudel näha üürilepingu täitmiseks ette tagatise andmise.
(4) Kui eluruumi kasutatakse muu lepingu alusel kui üürileping, võib kohus kanda sellest lepingust tulenevad õigused üle ühele abikaasadest või määrata, et lepingu pooleks saab lepingu sõlminud abikaasa asemel teine abikaasa.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel võib kohus määrata mõistliku tasu eluruumi kasutamise eest. Kui asjaolud on oluliselt muutunud, võib kohus muuta varem eluruumi kasutamise õiguse üleandmise või tasu määramise kohta tehtud määrust.
§ 69. Perekonna eluasemega seotud vara abielu lahutamise korral
(1) Perekonna eluaseme tavalise sisustuse esemed, mis on abikaasade ühisomandis, jagab kohus abikaasa nõudel õiglaselt ja otstarbekohaselt.
(2) Perekonna eluasemega seotud tavalise sisustuse ese, mille abikaasad on abielu jooksul ühises majapidamises kasutamiseks tasu eest omandanud, arvatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase vara jagamise korral abikaasade ühisomandisse, kui ei ole tõendatud ühe abikaasa ainuomandit selle eseme suhtes.
(3) Ese läheb üle selle abikaasa ainuomandisse, kellele kohus eseme määrab. Kohus võib kohustada seda abikaasat maksma teisele abikaasale eseme eest õiglast hüvitist.
(4) Kui üks abikaasa vastutab või mõlemad abikaasad vastutavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud esemetega seotud kohustuste täitmise eest solidaarvõlgnikena, võib kohus määrata, kumb abikaasa peab omavahelisest suhtest tulenevalt kohustuse täitma.
§ 70. Vaidluste lahendamine
Käesoleva seaduse §-des 68 ja 69 nimetatud vaidlused lahendab kohus hagimenetluses kas koos abielu lahutamise asjaga või iseseisva asjana.
§ 71. Abielu taastamine
[244]Kui surnuks tunnistatud abikaasa tagasitulekulon elus, loetakse abielu taastatuks, kui kumbki abikaasa ei ole vahepeal uuesti abiellunud. Abielu loetakse taastatuks pärast surnuks tunnistamise tühistamise kohtuotsuse jõustumist.
(2)
[246]2. peatükkjagu. ABIELU KEHTETUSLahutatud abikaasa ülalpidamine
[247]§ 3372. Kehtetuks tunnistamise alusLast hooldava lahutatud abikaasa ülalpidamise kohustus
Kui lahutatud abikaasa ei suuda pärast lahutust ühise lapse hooldamise tõttu ise enda ülalpidamise eest hoolitseda, võib ta teiselt lahutatud abikaasalt nõuda endale ülalpidamist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
§ 73. Lahutatud abikaasa ülalpidamise kohustus muudel juhtudel
[248](1) Kohus tunnistabKui lahutatud abikaasa ei suuda kas oma vanuse või oma terviseseisundi tõttu pärast lahutust ise enda ülalpidamise eest hoolitseda ning vanusest või terviseseisundist tingitud abivajadus oli abielu kehtetuks üksnes siislahutamise ajaks olemas, võib ta nõuda endale ülalpidamist teiselt lahutatud abikaasalt. Vanuse või terviseseisundi tõttu võib teiselt lahutatud abikaasalt ülalpidamist nõuda ka juhul, kui abielu sõlmides on rikutud käesoleva seaduse $-de 3terviseseisundist tingitud abivajadus oli olemas ajaks, millal lõppes õigus saada teiselt lahutatud abikaasalt ülalpidamist muul seaduses sätestatud alusel.
[249](2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülalpidamist tuleb maksta nii kaua, kuni ülalpidamist saama õigustatud isikult, ja 4 sätteidniisuguses ulatuses, samuti kui sõlmiti näilikmilles ülalpidamist saama õigustatud isikult, ei või endale sissetuleku hankimist eeldada.
§ 74. Ülalpidamise suurus
[250](1) Ülalpidamise suurus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud abikaasa tavapärasest eluvajadusest lähtudes ning arvestades ka abikaasade varalist seisundit ja elutingimusi abielu ajal. Kohus võib jätta abikaasade senise varalise seisundi arvesse võtmata või arvestada seda ainult teatud ajavahemikku silmas pidades, kui senisest varalisest seisundist lähtumine kogu ülalpidamiskohustuse ajal ei oleks abielu sõlmimise nõusolek saadi abielluja tahte vastaselt pettuse või sunnigakestust ning majapidamise ja sissetuleku hankimise korraldust arvesse võttes mõistlik.
[251](2) Abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsuse ärakirja saadabÜlalpidamist saama õigustatud abikaasa peab enda ülalpidamise eesmärgil võõrandama oma vara ulatuses, mis mõlema abikaasa varalist seisundit arvestades vastab õigluse ja otstarbeka majandamise põhimõtetele. Ülalpidamist andma kohustatud abikaasa peab ülalpidamiskohustuse täitmise eesmärgil võõrandama oma vara niisuguses ulatuses, mis mõlema endise abikaasa varalist seisundit arvestades vastab õigluse ja otstarbeka majandamise põhimõtetele.
§ 75. Elatise väljamõistmine
[252](1) Kui kohustatud pool ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutuseletemalt õigustatud isiku nõudel välja elatise.
[253](2) Elatise võib õigustatud isiku nõudel välja mõista ka ühekordselt makstava summana, kus abielukui selleks on sõlmitudoluline põhjus ja kohustatud isikut sellega ebaõiglaselt ei koormata.
[254]§ 3476. Abielu kehtetuks tunnistamise nõudeõigusÜlalpidamiskohustuse piiramine ja selle äralangemine
[255](1) Abielu kehtetuks tunnistamistKohus võib nõuda:
[256]1) alaealinevabastada lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustusest, tema vanempiirata kohustust ajaliselt või eestkostjavähendada elatise suurust, kui elatise maksmine oleks äärmiselt ebaõiglane, arvestades muu hulgas õigustatud isiku hooldada või kasvatada jäetud ühise lapse huve, kui:
[257]1) abielu on sõlmitud käesoleva seaduse § 3 sätete rikkumisegakestnud lühikest aega;
[258]2) abikaasa, kui sõlmiti näilik abieluõigustatud isik on süüdi kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku enda või kui abielu sõlmiti käesoleva seaduse § 4 sätete rikkumisegatema lähikondse vastu;
[259]3) abikaasa, kelle abielu sõlmimise nõusolek saadi tema tahte vastaselt pettuse või sunnigaülalpidamisvajadus on tekkinud õigustatud isiku ebamõistliku käitumise tõttu;
[260]4) muuõigustatud isik, kelle õigusi on rikutud käesoleva seaduse § 4 sätete rikkumisegaenne abielu lahutamist pikema aja jooksul jämedalt rikkunud oma kohustust perekonna ülalpidamisele kaasa aidata;
5) selleks on muu kaalukas põhjus.
[261](2) Pettuse või sunni mõjul sõlmitud abielu kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on üks aasta abielu sõlmimisestKohus võib vabastada endise abikaasa ülalpidamiskohustusest niivõrd, kuivõrd see abikaasa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades suuteline andma ülalpidamist saama õigustatud abikaasale ülalpidamist ilma enese tavalist ülalpidamist kahjustamata.
[262]§ 3577. Abielu kehtetuks tunnistamise välistamine
[263]Kohus võib abielu jätta kehtetuks tunnistamata, kui on ära langenud asjaolud, mis vastavalt käesoleva seaduse § 33Elatise väljamõistmise aeg
[264]( 1) Ülalpidamist saama õigustatud lahutatud abikaasa võib nõuda seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist üksnes alates hagi esitamisest. lõikele on abielu kehtetuks tunnistamise aluseks
(2) Kaalukatel asjaoludel võib õigustatud isik nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatise hagi kohtule esitamist.
[265]§ 3678. Abielu kehtetuks tunnistamise tagajärjedÜlalpidamisleping
[266](1) Abielu tunnistatakse kehtetuks algusest pealeNotariaalselt tõestatud kokkuleppega võivad abikaasad lahutusjärgse ülalpidamiskohustuse kindlaks määrata erinevalt käesolevas jaos sätestatust.
[267](2) IsikutelKokkulepe, kelle abielu on kehtetuks tunnistatudmillega välistatakse lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustus või piiratakse seda ebamõistlikult, ei ole abielust tulenevaid õigusi ja kohustusi teineteise suhteson tühine.
[268](3) Ülalpidamisleping lõpeb õigustatud või kohustatud isiku surmaga.
§ 79. Ülalpidamiskohustuse lõppemine õigustatud isiku uuesti abiellumise või surma puhul
Ülalpidamiskohustus lõpeb õigustatud isiku uuesti abiellumise, samuti õigustatud isiku või kohustatud isiku surma puhul.
II osa. SUGULUSEST TULENEVAD ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
6. peatükk. ÜLDSÄTTED SUGULUSE KOHTA
§ 80. Sugulus
[269](1) Kui abielu on tunnistatud kehtetuksüks isik põlvneb teisest, kohaldatakse kehtetu abielu kestel abikaasade poolt ühiselt omandatud vara suhtes kaasomandi sätteidon nad otsejoones sugulased. Kaasomanike osad määrab vaidluse korral kohusOtsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased.
[270](42) Kui abieluisikud põlvnevad samast isikust, kuid ei ole otsejoones sugulased, on tunnistatud kehtetuks seetõttunad külgjoones sugulased.
[271](3) Lapsed, et üks abielluja varjas teise abielluja eestkellel on ühine isa ja ema, et ta on juba abielusvennad või õed. Lapsed, kellel on ühine isa, kuid eri emad, või mõjutas teist abikaasat abielluma pettuse või sunnigaühine ema, võib kohus temalt välja mõista käesoleva seaduse §-des 21kuid eri isad, on poolvennad või poolõed.
[272](4) Sugulusaste määratakse ülenejate ja 22 sätestatud alustel elatise temaga kehtetus abielus olnud isikule ning selle isiku nõudel jagada kehtetu abielu kestel omandatud vara käesoleva seaduse 3. peatüki 3. jao sätete aluselalanejate sugulaste vahel oleva sündide arvu järgi.
[273]§ 3781. Kehtetust abielust sündinud lapsed
[274]Kehtetuks tunnistatud abielust sündinud lastelHõimlus
[275](1) Ühe abikaasa sugulased on samad õigused ja kohustused kui abielust sündinud lastelteise abikaasa hõimlased.
[277](2) Hõimlus ei lõpe selle abielu lõppemisega, millest hõimlus on tekkinud. PEREKOND
[278]7. peatükk. LASTE PÕLVNEMINEPÕLVNEMISE KINDLAKSTEGEMINE
[279]§ 3882. Põlvnemise õiguslik tähendus
[281]Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatudkindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.
§ 83. Ema
[283]Lapse ema on naine, kes on temalapse sünnitanud.
§ 84. Isa
[284](31) Laps põlvneb isastLapse isa on mees, kes on temalapse eostanud.
(4) Selle seaduse tähenduses loetakse lapseks alaealist isikut.
[285]§ 39. Põlvnemine mehest Loetakse, et lapse on eostanud mees:
[286]1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus
[288]2) Laps, kes on sündinudisaduse omaks võtnud või eostatud vanemate abielu kestel, loetakse põlvnevaks mehest, kes
[289]3) kelle isaduse on lapse emaga abielustuvastanud kohus.
[290](2) Lapse sünniakti kantakse emana isik, kes onKohus ei tuvasta lapse sünnitanud, ja isana isikisikut, keskelle seemnerakke on lapse emaga abielus, ükskõik kumma avalduse aluselkasutatud kunstlikuks viljastamiseks.
[292](3) Kui abielu kestel sündinud või eostatud laps ei põlvne Abielumehest põlvnemise välistamine
[293]Kui lapse emaga abielus olevast mehestolev mees ei ole last eostanud ja abikaasad on selle kohta perekonnaseisuasutusele esitanud ühise avalduse, ei kanta abikaasade ühisel avaldusel lapse emaga abielus olevatloeta meest isana lapse sünniaktiisaks.
§ 86. Põlvnemise eeldus abielu lõppemise korral
[294](41) Laps, kes sündisKui laps sünnib kolmesaja päeva jooksul pärast abielu lõppemist, on lapse isa lapse emaga abielus olnud mehe surma, loetakse eostatuks abielu kestelmees. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud rohkem kui mehe surma päevast lapse sündimiseni ei ole möödunud üle 10 kuukolmsada päeva enne oma sündi, siis võetakse aluseks see ajavahemik.
[295](52) Laps, kes sündis pärastKui uue abielu lahutamist või kehtetuks tunnistamistsõlminud naisel sünnib laps, keda käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tuleb pidada endise abielumehe lapseks ja käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 kohaselt uue abielumehe lapseks, siis loetakse eostatuks abielu kestel, kuilaps uue abielumehe lapseks.
[296](3) Abielu lahutamise korral võib alates abielu lahutamise avalduse või kehtetuks tunnistamise päevasthagi esitamisest isaduse omaks võtta.
§ 87. Isaduse omaksvõtt
[297](1) Isaduse saab omaks võtta üksnes juhul, kui lapse sündimisenipõlvnemine isast ei ole möödunud üle 10 kuuseaduses sätestatud alusel kindlaks tehtud.
[298](62) Kui meesIsaduse võib omaks võtta üksnes isiklikult.(3) Isaduse tingimuslik või tähtajaline omaksvõtt on andnud kirjaliku nõusoleku abikaasa kunstlikuks viljastamiseks, loetakse laps temast põlvnevakstühine.
[299]§ 4088. Kunstliku viljastamise saladusIsaduse omaksvõtt piiratud teovõime korral
[300](1) Kunstliku viljastamise doonoril ei ole õigust nõuda ema ega lapse isiku kindlakstegemist ega enda tunnistamist isaksAlaealine isik või piiratud teovõimega täisealine isik võib isaduse omaks võtta oma seadusliku esindaja nõusolekul.
[301](2) Kohus ei tuvastaKui lapse põlvnemist kunstliku viljastamise doonorist.
[302](3) Kunstliku viljastamise korraldanud isikudema on kohustatud hoidma kunstliku viljastamise saladustalaealine või piiratud teovõimega täisealine isik, võib ta anda nõusoleku isaduse omaksvõtuks oma seadusliku esindaja nõusolekul.
[303]§ 4189. Põlvnemise kindlakstegemine isast, kes ei ole lapse emaga abielusIsaduse omaksvõtuga nõustumine
[304](1) Lapse põlvnemine isast, kes ei oleIsaduse omaksvõtuks on vajalik lapse emaga abielus, tehakse kindlaks lapse isa ja ema ühise kirjaliku avalduse alusel, mille nad isiklikult esitavad perekonnaseisuasutuselenõusolek.
[305](2) Kui ema on alust arvatalapse hooldusõigusest ilma jäetud või surnud või kui laps on saanud täisealiseks, et käesoleva paragrahvi 1on isaduse omaksvõtuks vaja ka lapse nõusolekut. lõikes nimetatud ühise avalduse esitamine võib osutuda pärastAlla 14-aastase lapse sündi võimatuks või raskeks,eest annab isaduse omaksvõtu nõusoleku lapse seaduslik esindaja. Vähemalt 14-aastane laps võib avalduse esitada naise raseduse ajalseadusliku esindaja nõusolekul anda isiklikult isaduse omaksvõtu nõusoleku.
[306](3) Kui vanemad ei saaNõusolek tuleb anda isiklikult ühist avaldust perekonnaseisuasutusele esitada, võib kumbki esitada notariaalselt tõestatud avalduse. Välisriigis viibiv vanem võib esitada kirjaliku avalduseNõusolek ei või olla tingimuslik ega tähtajaline.
§ 90. Tahteavalduse kehtetus
[307](1) Isaduse omaksvõtt ja asjakohane nõusolek on kehtetud üksnes siis, millel avaldaja allkirikui on Eesti Vabariigi konsulaarametniku poolt kinnitatud. Välisriigis koostatava avalduse vormi kinnitab siseminister määrusegarikutud käesoleva seaduse §-de 87-89 või perekonnaseisutoimingute seaduses omaksvõtu avaldusele esitatavaid nõudeid.
[308](42) Isa avalduseKui isik on omaksvõtu alusel tehaksekantud lapse põlvnemine isast kindlaksisana rahvastikuregistrisse, on isaduse omaksvõtt kehtiv ka juhul, kui :
[309]1isaduse omaksvõtu avaldus või selleks antud nõusolek ei vastanud käesoleva seaduse §-des 87-89 või perekonnaseisutoimingute seaduses omaksvõtu avaldusele ettenähtud nõuetele.
§ 91. Isaduse vaidlustamine
[310](1) Isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaemaga või kes on surnud;
[311]2) kuiisaduse omaks võtnud, samuti lapse emaemal ning lapsel. Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on teadmata kadunudkindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või tallekes on määratud eestkostja tema piiratud teovõime tõttu;
[312]3)isaduse omaks võtnud. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ning lapse ema asukohtanõusolekul. Eelmises lauses nimetatud nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus.
[313](2) Lapse kaalukaid huve järgides võib regionaalminister vaidlustada omaksvõtu teel tekkinud isaduse, kui on põhjendatud kahtlus, et laps ei ole võimalik kindlaks teha;
[314]4põlvne isaduse omaks võtnud mehest.
[315](3) lapse emaltKui kohtuotsusega on vanema õigused ära võetudtuvastatud, et laps ei põlvne sellest mehest, ei saa see mees isadust omaks võtta.
§ 92. Isaduse vaidlustamine esindaja kaudu
[316](51) Vanemate ühise või isa avalduse alusel teeb perekonnaseisuasutus sünniakti kandeIsaduse vaidlustamise hagi võib esitada üksnes isiklikult.
[317](2) Alaealise lapse isa kohtanimel võib isaduse vaidlustada üksnes lapse seaduslik esindaja. Muu isadust vaidlustama õigustatud isik võib isaduse vaidlustada üksnes isiklikult ka juhul, kui tema teovõime on piiratud, vajamata selleks seadusliku esindaja nõusolekut.
[318]§ 4293. Põlvnemise tuvastamine isastIsaduse vaidlustamise tähtaeg
[319](1) Isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, kesmillal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud.
[320](2) Lõikes 1 sätestatud tähtaja kulgemine ei olealga enne lapse emaga abielussündi ega enne isaduse omaksvõtu jõustumist.
[321](13) Kui alaealise lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemistseaduslik esindaja ei ole võimalik kindlaks tehaisadust õigel ajal vaidlustanud, võib põlvnemistlaps oma põlvnemise isast tuvastada kohtus ematäisealisena isiklikult vaidlustada. Sel juhul algab tähtaja kulgemine päevast, lapse eestkostjamillal täisealiseks saanud lapsele on isaduse vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes endkuid mitte enne lapse isaks peabtäisealiseks saamist.
[322](4) Kui lapse põlvnemine ei olemees, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, on surnud enne tema täisealiseks saamistisaduse vaidlustamise tähtaja möödumist, võib tema pärija vaidlustada surnud mehe isaduse ühe aasta jooksul selle mehe surmast arvates.
§ 94. Isaduse kohtulik tuvastamine
[323](1) Isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudelisana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.
[324](2) Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidadaeeldada, et laps põlvneb sellest mehest.
[325](3) PõlvnemiseEostamisajaks loetakse ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud väljaspool eelmises lauses nimetatud ajavahemikku, siis loetakse eostamisajaks see ajavahemik.
[326]§ 95. Isaduse tuvastamise kohtuotsuse ärakirja saadabja isaduse vaidlustamise hagi
[327]Isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaasutuselemehe hagi põhjal, kus asubmis on esitatud lapse sünniaktvastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Kui isik, kelle vastu oleks tulnud hagi esitada, on surnud, siis otsustab kohus hagita menetluses isaduse vaidlustamise või tuvastamise selle isiku avalduse põhjal, kes on eelmise lause kohaselt õigustatud hagi esitama.
8. peatükk. PÕLVNEMISEST TULENEV ÜLALPIDAMISKOHUSTUS
1. jagu. Üldsätted
[328]§ 4396. Väljaspool abielu sündinud lapse isa nime kanne
[329](1Ülalpidamist andma kohustatud isikud
[330]Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased) Kui emal.
§ 97. Ülalpidamist saama õigustatud isikud
Ülalpidamist on õigustatud saama:
1) alaealine laps;
2) laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni;
[331]3) muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole abielus, sünnib lapsvõimeline ennast ise ülal pidama.
§ 98. Õigustatud isikute järjestus
[332](1) Kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja lapse põlvnemine isastülalpidamiskohustuslane ei ole kindlaks tehtud või tuvastatud käesoleva seaduse $-des 41 ja 42 sätestatud korrasvõimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis lapse sünniakti kannet isa kohta ei tehta. Ema nõudel kantakse sünniakti isa perekonnanimena ema perekonnanimieelistatakse alaealist last teistele lastele, isa eesnimena aga nimi ema ütluse kohaseltlapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele.
[333](2) Kui abielu kestel sündinudAbikaasa on õigustatud isikute järjestuses võrdsustatud alaealise lapsega ning ta saab ülalpidamist enne täiskasvanud last või eostatud laps ei põlvne lapse emaga abielus olevast mehestolevat alaealist last ja lapse põlvnemine isast ei oleülejäänud sugulasi.
§ 99. Ülalpidamise ulatus
[334](1) Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks tehtud või tuvastatud käesoleva seaduse $-des 41ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja 42 sätestatud korrastema tavalisest elulaadist lähtudes.
[335](2) Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, siissealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
§ 100. Ülalpidamise andmise viis
(1) Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.
[336](2) Alaealise lapse sünniakti kannet isa kohtavanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei tehtaela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Ema nõudel kantakse sünniakti isa perekonnanimena ema perekonnanimi, isa eesnimena aga nimi ema ütluse kohaseltLapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
[337](3) Käesoleva paragrahvi 1.Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja 2määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. lõikes nimetatud alustel tehtud isa nime kanneKokkulepe ei tõenda lapse põlvnemist isastvälista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut.
(4) Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
[338]§ 44101. Vanema kande vaidlustamineElatis alaealisele lapsele
[339](1) Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
[340](2) Kohus võib tunnistadaelatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
§ 102. Kohustatud isiku varalise seisundi arvestamine
(1) Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
[341](2) Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse sünniaktisülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema kohta tehtud kande ebaõigekstöövõimetus või olukord, kui tuvastabkus vanemal on teine laps, etkes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps ei põlvne sellest vanemast.
§ 103. Ülalpidamisnõude piiramine
[342](21) Vanemate kohta tehtud kannetKohus võib kohtus vaidlustadakohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui:
[343]1) isik, kesülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on lapse sünniakti kantud lapse isa või emanatekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel;
[344]2) õigustatud isik, kes nõuab enda vanemaks tunnistamist, juhul kui sünniakti on vanemana kantud teinejämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu;3) õigustatud isik ;
[345]3on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku või tema lähikondse suhtes.
[346](2) Lõiget 1 ei kohaldata vanema ülalpidamiskohustusele, mis tal on oma alaealise lapse eestkostja või täisealiseks saanud lapsvastu.
[347](3) Kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaegKui abivajava isiku nõuet selle paragrahvi alusel piiratakse, ei või ta esitada ülalpidamisnõuet teiste ülalpidamiskohustuslaste vastu.
§ 104. Teave varalise seisundi kohta
[348]Otsejoones sugulased on üks aasta päevastkohustatud sellekohase nõude esitamise korral andma üksteisele teavet oma sissetulekute ja vara kohta, mil isik sai teadakui see on vajalik ülalpidamiskohustuse või pidi teadaelatise suuruse kindlakstegemiseks. Sissetulekute suuruse kohta tuleb nõudmise korral esitada tööandja tõendid ja muud asjakohased dokumendid.
§ 105. Ülalpidamiskohustuslaste järjestus
(1) Alaneja sugulane annab ülalpidamist enne ülenejat sugulast.
(2) Alanejate sugulaste ja ülenejate sugulaste puhul annab lähema astme sugulane ülalpidamist enne kaugema astme sugulast.
[349](3) Mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama kande ebaõigsusestõigustatud isiku vahelisi suhteid.
§ 106. Asenduskohustus
[350](1) Kui alaealine sai teadasugulane on käesoleva seaduse § 102 alusel ülalpidamise andmisest vabastatud, et taannab ülalpidamist sugulane, kes on ebaõigesti sünniakti lapse emaseda kohustatud tegema järgmisena.
[351](2) Lõikes 1 sätestatu kehtib, kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või isana kantudkui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada. Selline nõue läheb üle isikule, algab aegumistähtaegkes on kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud. Nõudeõiguse üleminek ei tohi olla vastuolus ülalpidamist saama õigustatud isiku huvidega.
§ 107. Abikaasa eeliskohustus
[352](1) Abivajava isiku abikaasa annab ülalpidamist enne abivajava isiku sugulasi. Kui abikaasa ei ole tema täisealiseks saamisestmuid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma abikaasale ülalpidamist oma tavalist ülalpidamist kahjustamata, annavad ülalpidamist abivajava isiku sugulased.
[353](42) KohusKäesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustusele, mis tal on teise lahutatud abikaasa vastu.
§ 108. Tagasiulatuv ülalpidamine
[354]Õigustatud isik võib tuvastada lapse põlvnemise emastnõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
§ 109. Ülalpidamisnõude välistamine
[355]Kokkulepe, kui sünniaktis kanne ema kohta puudubmillega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või kui kohus tunnistab ema kohta tehtud kande ebaõigekspiiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine. Emast põlvnemise tuvastamise nõudele kohaldatakse käesoleva paragrahvi 3
[356]§ 110. lõikes nimetatud aegumistähtaegaÜlalpidamiskohustuse lõppemine
(1) Ülalpidamiskohustus lõpeb õigustatud isiku või kohustatud isiku surmaga. Kehtima jääb tagasiulatuva täitmise nõue ja nõude täitmata jätmisest tuleneva kahju hüvitamise nõue või niisuguse ettemakse tegemise nõue, mis on muutunud sissenõutavaks õigustatud isiku või kohustatud isiku surma hetkeks.
[357](52) IsikÕigustatud isiku surma korral kannab kohustatud isik matusekulud, keskui neid ei ole võimalik tasuda pärandist.
2. jagu. Lapse sünni puhune ülalpidamine
§ 111. Ülalpidamine lapse sünni korral
[358](1) Lapse isa on sünniaktikohustatud lapse isana kantud tema enda või temaema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi.
[359](2) Kui ema ühise avalduse alusel, ei ole raseduse tõttu või kannet vaidlustadaraseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel võimeline ennast ülal pidama, kui ta avalduse esitamise ajal teadison isa kohustatud talle ülalpidamist andma kuni ema terviseseisundi paranemiseni. Sama kehtib, et takui emal ei ole lapse isaeest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada. Ülalpidamiskohustus algab varemalt neli kuud enne lapse sündi ja lõpeb lapse sünnist alates kolme aasta möödudes.
[360](63) Kumbki abikaasaKui last hooldab ja kasvatab isa, kes on andnud kirjaliku nõusoleku kunstlikuks viljastamisekstal õigus esitada käesoleva paragrahvi lõike 2 teises lauses nimetatud nõue ema vastu. Sel juhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 112, eiarvestades lõike 2 erisusi.
[361](4) Kui ema sureb raseduse või vaidlustada sünniaktissünnituse tagajärjel, kannab lapse isa kohta tehtud kannetmatusekulud juhul, kui neid ei ole võimalik katta ema pärandist.
[362]§ 45112. Väljaspool abielu sündinud lapse õigused ja kohustused
[363]LapselNõude aegumistähtaeg
[364]Käesoleva seaduse §-st 111 tulenev nõue aegub sünnitusele järgneva aasta lõpust alates ühe aasta möödudes, kes põlvneb vanematest, keskui aegumistähtaja kulg ei ole omavahel abielus,peatunud või katkenud.
9. peatükk. VANEMATE JA LAPSE ÜLDINE ÕIGUSSUHE
§ 113. Vastastikuse toetamise ja arvestamise kohustus
[365]Vanem ja laps on samad õigusedkohustatud teineteist toetama ja kohustusedteineteisest lugu pidama ning arvestama teineteise huve ja õigusi.
§ 114. Vanemate abistamise kohustus
[366]Kuni laps elab koos oma vanematevanematega ja nende sugulaste suhtes kui lapselneed teda kasvatavad või ülal peavad, kes põlvneb omavahel abielus olevatest vanemateston ta kohustatud oma võimetele ja võimalustele vastaval viisil vanemaid koduses majapidamises abistama.
$-d 46-48
§ 115. Lapse kulutused majapidamises
Kui vanematega koos elav täisealine laps teeb majapidamiskulude katteks oma varast kulutusi või sel eesmärgil loovutab vanematele osa oma varast, siis eeldatakse, et ta ei teinud kulutusi kavatsusega nõuda vanematelt nende hüvitamist.
[368]10. peatükk. VANEMATEVANEMA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
1. jagu. Üldsätted
[369]§ 49116. Vanemate õiguste ja kohustuste võrdsus
[370]VanematelVanema hooldusõiguse põhimõtted
[371](1) Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.
§ 50. Vanema õigused ja kohustused
[372](12) Vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja temaõigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.
[373](23) Vanem on kohustatud oma lapse õigusiLast hooldades ja huve kaitsmakasvatades arvestavad vanemad, et tema võime ja vajadus iseseisvalt ja vastutusvõimeliselt tegutseda suureneb. Vanem onKui lapse seaduslik esindajaarengutase seda võimaldab, arutavad vanemad lapsega hooldus- ja kasvatusküsimusi. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus
[374]§ 117. Vanema hooldusõiguse kuuluvus
[375](31) VanemalOmavahel abielus olevatel vanematel on õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku alusetalapse suhtes ühine hooldusõigus. Vanemal
[376](2) Kui vanemad ei ole õigust last tagasi saadalapse sünni hetkel omavahel abielus, on neil ühine hooldusõigus, kui nad isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei ole väljendanud oma soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vanematest.
§ 118. Vanema hooldusõiguse teostamine
[377](1) Vanemad teostavad lapse üleandmine on ilmselt vastuolussuhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse huvidegaigakülgset heaolu.
[378](42) VanemKui vanematel ei või vanema õigusiole võimalik hooldusõigust teostada vastuolus, rakendab kohus lapse huvidegahuvides asjakohaseid abinõusid. Vajaduse korral alustab kohus lapse suhtes eestkostja määramise menetluse.
[379]§ 51119. Lapse elukoht vanemate lahuselu korralOtsustusõiguse andmine ühele vanemale
[380]Kui vanemad elavad lahusei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, lepivad nad kokku, kummavõib kohus vanema juures laps elabtaotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudelOtsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi.
[381]§ 52120. Suhtlemine lapsegaLapse esindamine
[382](1) Lapsest lahus elaval vanemalHooldusõiguslik vanem on õigus lapsega suheldalapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus.
[383](2) Vanem esindab last üksinda, kelle juures lapskui:
[384]1) tal on , eilapse suhtes ainuhooldusõigus või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast
2) talle on selles asjas käesoleva seaduse § 119 kohaselt otsustusõigus üle antud.
[385](23) Kui vanemad ei ole kokku leppinudvanemate ühise tahteavalduse tegemine põhjustaks lapse huvidega vastuolus oleva viivituse, mil viisil lahus elav vanem võtab osaon ühel vanemal lapse kasvatamisesthuvides õigus teha vajalikke tehinguid ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohustoiminguid ka üksinda.
[386]§ 53 Sel juhul tuleb toimingutest teisele vanemale viivitamata teatada. Lapse äravõtmine vanemalt
[387](14) ÜheÜhine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.
[388](5) Kui kolmas isik peab toimingu tegemise eesmärgil esitama lapsele tahteavalduse, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse üheltselle esitada ühele vanemale.
[389](6) Vanemad ei või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmisetalast esindada juhtudel, kui lastsee on ohtlik jätta vanemate juurdekeelatud eestkostjal käesoleva seaduse § 180 kohaselt.
[390](27) Kui lapse jätminevanem esindab last iseseisvalt, eeldatakse teise vanema juurde ohustab lapse tervist või elunõusolekut.
§ 121. Hooldusõigus laiendatud teovõimega alaealise üle
[391]Kui alaealise teovõimet on laiendatud, ei kehti vanema hooldusõigus nende toimingute puhul, mida alaealine võib eestkosteasutus lapse vanemalt ära võtta enne kohtuotsustteha iseseisvalt. Sellisel juhul peab eestkosteasutus 10 päeva jooksul esitama kohtusse lapse äravõtmise või vanema õiguste äravõtmise nõude
[392]§ 122. Erieestkostja ja kasuperekond
[393](31) Kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusestVanema hooldusõigus ei kehti neis lapsega seotud asjades, korraldab lapse elu eestkosteasutusmille jaoks on määratud erieestkostja, samuti kohtuasjas, kus on määratud muu esindaja.
[394](42) Lapse äravõtmise põhjuste äralangemiselKui vanemad annavad lapse pikemaks ajaks kasuperekonna hooldada, võib kohus vanema nõudel otsustada laps tagasilapse hoolduse asjades vanemate või last hooldava isiku taotlusel anda otsustusõiguse üle last hooldavale isikule.
[395]§ 54 Õiguste üleandmiseks last hooldava isiku (kasuvanem) taotlusel on vaja vanemate nõusolekut. VanemaÜleantud õiguste äravõtmineulatuses on kasuvanemal erieestkostja õigused ja kohustused.
(3) Kasuperekond on perekond, kus last tegelikult kasvatatakse ja kuhu ei kuulu lapse vanem ega vanemaga abielus olev isik.
§ 123. Lapse huvidest juhindumine
[396](1) Ühe vanemaKohus teeb kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohusarvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
[397](2) Kohus muudab varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Vanema hooldusõigust piiravate abinõude rakendamine lõpetatakse selle vanema õigused ära võttaavalduse alusel, kui vanem:
[398]1lapse huvid ei ole enam ohus.
2. jagu. Isikuhooldus
§ 124. Isikuhooldusõiguse sisu
[399](1) alkohoolsete jookideIsikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu võitema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul põhjuselviisil hoolitseda.
[400](2) Kehaline, midavaimne ja hingeline väärkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinõude rakendamine on keelatud.
[401](3) Vanemate taotlusel toetab kohus ei loe mõjuvaksneid isikuhooldusõiguse teostamisel, ei täida oma kohustusirakendades vajaduse korral asjakohaseid abinõusid.
§ 125. Haridus
[402]Hariduse andmise asjades arvestavad vanemad ennekõike lapse kasvatamiselvõimeid ja tema eest hoolitsemiselkalduvusi. Vajaduse korral küsivad vanemad nõu õpetajalt või
[403]2 muult asjatundlikult isikult.
§ 126. Lapse väljaandmise nõue ja lapse suhtlemise määramine
[404](1) kuritarvitab vanema õigusi või
3) kohtleb last julmalt või
4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või
[405]5) ei ole kasvatusasutuses viibivaIsikuhooldusõigus hõlmab õigust nõuda lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksulväljaandmist igaühelt, kes last vastu tema vanema tahtmist õigusvastaselt enda juures hoiab.
[406](2) Isikuhooldusõigus hõlmab ka õigust määrata need kolmandad isikud, kellega laps võib suhelda. Vanema õiguste äravõtmise nõude läbivaatamisel kaasab kohus protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseksotsus on siduv kolmanda isiku suhtes, kellel vanem on keelanud lapsega suhelda.
[407](3) Vanema õiguste äravõtmisel teebKäesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel tekkinud vaidluse lahendab kohus otsuse sellelt vanemalt lapse äravõtmise kohtavanema taotlusel.
[408](4) Kui vanemalt vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusestelab kasuperekonnas ja vanemad soovivad last teda hooldavalt isikult välja nõuda, korraldab lapse elu eestkosteasutus.
[409](5) Vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadabvõib kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutuseleomal algatusel või last hooldava isiku taotlusel määrata, kus lapse sünniakt asubet laps jääb teda hooldava isiku juurde, kui väljanõudmine võib kahjustada lapse huve.
3. jagu. Varahooldus
§ 127. Varahoolduse sisu
[410]Varahooldus hõlmab õigust ja kasvatusasutuselekohustust valitseda lapse vara, kus laps asubmuu hulgas last esindada. See ei välista lapse õigust seaduses sätestatud juhtudel vara iseseisvalt valitseda.
[411]§ 55128. Vanema õiguste äravõtmise tagajärjedVarahoolduse piiramine
[412](1) IsikVarahooldusõigus ei kehti vara puhul, kelleltmille laps on ära võetud vanema õigusedomandanud:
[413]1) pärimise teel või kinketehingu alusel, kaotab lapse suhtes kõik õigusedkui pärandaja või kinkija on määranud, et üks vanem või kumbki vanem ei või seda vara valitseda;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud vara hulka kuuluva õiguse alusel või hüvitisena või vastutasuna sellise vara hulka kuuluva eseme võõrandamise, hävimise, rikkumise või äravõtmise eest.
[414](2) Eestkosteasutus võib lubada isikuleVara, kelleltmille laps on ära võetud vanema õigusedomandanud pärimise teel või kinketehingu alusel, kokkusaamist lapsegapeavad vanemad valitsema vara andnud isiku juhiste kohaselt. Vanemad võivad juhistest kõrvale kalduda, kui seenende järgimine võib kahjustada lapse huve.
§ 129. Kinkekeeld
[415]Vanemad ei avalda lapsele kahjulikku mõjuvõi lapse esindajana kinkida lapse vara.
[416](3) Vanema õiguste äravõtmine Erandina on lubatud teha tavapäraseid kinkeid kõlbelise kohustuse või viisakusreeglite järgimiseks.
§ 130. Raha paigutamine
[417]Vanemad paigutavad nende valitsetava lapsele kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei vabasta vanemattule kulutada lapse ülalpidamiskohustusestülalpidamiskulude katteks, järgides käesoleva seaduse §-s 186 sätestatut.
[418]§ 56131. Vanema õiguste taastamineTehingute tegemine kohtu nõusolekul
[419](1) Isiku nõudelLapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kellelt vanema õigused on ära võetudkui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1-3, võib kohus vanema õigused5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse suhtes taastadanimel ta vajab kohtu nõusolekut.
[420](2) Kohtu nõusolek ei ole vajalik pärandist loobumiseks, kui see isiklapse õigus pärandile on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudabtekkinud lapse suhtes esindusõigust omava vanema õigusi nõuetekohaselt täita.
[421](2) Vanema õiguste taastamise asja läbivaatamisel kaasab kohus protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmisekspärandist loobumise tagajärjel.
[422](3) Vanema õigusiVanemad ei taastatavõi kohtu nõusolekuta alustada lapse nimel uut majandustegevust ega anda lapsele tema sõlmitud lepingu täitmiseks või vabaks käsutamiseks üle esemeid, kui lapsmille võõrandamiseks on lapsendatudvaja kohtu nõusolekut.
[423](4) Vanema õiguste taastamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asubKohtu nõusolekule kohaldatakse eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid.
[424]§ 57132. Lapse äravõtmine võõrasvanemalt või kasuvanemalt
[426](1) Lapse varalt saadavast kasust tuleb esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib käesoleva seaduse $-des 53 ja 54 sätestatud alustel ja korras võõrasvanemalt (§ 68 lgkasutada lapse ülalpidamiseks.
[427]( 2) või kasuvanemalt (§ 68 lg. 3)Kui lapse ära võtta.
§ 58. Lapse huvide tagamine
[428]Lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohusvaralt saadavat kasu ei vajata vara korrapärase valitsemise kulude katteks ega lapse huvidestülalpidamiseks, arvestades vähemalt 10-aastasevõivad vanemad seda kasutada enda ja lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovialaealiste vallaliste õdede ja vendade ülalpidamiseks, kui lapse arengutase seda võimaldabpuuduvad muud asjakohased vahendid nimetatud isikute ülalpidamiskulude katmiseks.
[429]§ 59. Eestkosteasutuse arvamus
Lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel kaasab kohus vajadusel protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks.
9. peatükk. ÜLALPIDAMISKOHUSTUSED PEREKONNAS
[430]1. jagu133. Vanemate ja laste ülalpidamiskohustused
[431]§ 60. Vanema kohustus last ülal pidadahoolsuskohustus
[432](1) Vanem on kohustatud ülal pidamaVanemad peavad lapse varahooldusõigust teostades ilmutama samasugust hoolt nagu nad tavaliselt rakendavad oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud lastasjades.
[433](2) Kui laps õpib põhikoolislapsele kahju tekkimise on põhjustanud mõlemad vanemad, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidamavastutavad nad solidaarvõlgnikena.
4. jagu. Vanema hooldusõiguse piiramine
[434]§ 61134. Elatis lapseleLapse heaolu ohustamine
[435](1) Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustustkehalist, mõistab kohus teisevaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostjavanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku kasukskäitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanudrakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid.
[436](2) Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahanaLapse heaolu ohustamisest teatab lapse elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele või kohtule riigiasutuse või omavalitsusasutuse ametnik, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist japolitseinik, tervishoiutöötaja, kohtunik, prokurör, notar, kohtutäitur, õpetaja või muu isik, kellel on andmeid ohustatud lapse vajadusestkohta.
[437](3) Vanema varalise seisundi võiKohus võib lapse vajaduse muutumiselheaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus võib isiku- või varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muutavanemalt ka täies ulatuses ära võtta.
[438](4) Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraIsikuhooldusõiguse asjades võib kohus omal algatusel rakendada seadusest tulenevaid abinõusid, mille õiguslikud tagajärjed on siduvad ka kolmanda isiku jaoks.
§ 135. Lapse eraldamine perekonnast ja isikuhooldusõiguse täielik äravõtmine
[439](51) Kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega. lõikes nimetatud suuruse
[440](2) Isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui vanemalteised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on teine lapspõhjust eeldada, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav lapset nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.
[441](63) Kohus võib jätta elatise välja mõistmataIsikuhooldusõiguse olulise piiramise või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4täieliku äravõtmise asja läbivaatamisel kaasab kohus menetlusse arvamuse andmiseks valla- või linnavalitsuse. lõikes nimetatud suuruse
[442](4) Kui lapse jätmine perekonda ohustab lapse tervist või elatise maksmise lõpetadaelu, kui:
[443]1võib valla- või linnavalitsus lapse perekonnast eraldada enne kohtumäärust. Sellisel juhul peab valla- või linnavalitsus viivitamata esitama kohtule avalduse vanema õiguste piiramiseks lapse suhtes.
§ 136. Lapse vara ohustamine
[444](1) vanem, kellelt elatist nõutakseÜldjuhul eeldatakse, et lapse vara on töövõimetuohustatud, kui vara hooldaja rikub lapse ülalpidamise kohustust või
[445]2) lapsel on piisav sissetulek varahooldusõigusega seotud muid kohustusi või
[446]3) ilmnevad muud kui ta ei täida varahooldusõiguse kohta kehtivaid kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjusedkorraldusi.
[447](72) Kui käesoleva paragrahvi 5.Kohus võib teha vanematele ettekirjutuse lapse vara nimekirja ja 6vara valitsemise aruande esitamiseks. lõikes nimetatud asjaolud langevad äraVanemad peavad kinnitama vara nimekirja õigsust. Kui nimekiri on puudulik, võib kohus õigustatud isiku nõudel elatise välja mõistaoma määrusega teha nimekirja koostamise ülesandeks valla- või elatist suurendadalinnavalitsusele.
[448](83) Kaalukatel põhjustelKohus võib teha ettekirjutuse lapse raha kindlal viisil paigutamiseks või seada raha väljavõtmise tingimuseks kohtult sellekohase loa saamise. Kui lapse vara hulka kuuluvad väärtpaberid või väärtesemed, võib kohus mehelast esindavale vanemale panna samasugused kohustused, kellestmis lasuvad eestkostjal.
[449](4) Kohus võib lapse põlvnemise onvaralisi huve kahjustavalt vanemalt nõuda tagatist tema valitsetava vara väärtuse ulatuses. Tagatise liigi ja ulatuse otsustab kohus tuvastanud (oma äranägemisel. Tagatise määramisel ja tühistamisel asendab lapse osavõttu kohtu määrus. Tagatise andmise sunnivahendina võib kohaldada ainult varahooldusõiguse täielikku või osalist äravõtmist käesoleva seaduse § 42134 kohaselt.
[450](5) , vabastada kohustusest last ülal pidadaKohtu määrusega kehtestatud abinõude rakendamise kulud kannab abinõude rakendamise põhjustanud vanem.
5. jagu. Hooldusõiguse muutused
§ 137. Ühise hooldusõiguse lõpetamine
[451](91) Kui kummagi vanema juurde jääb nende lapsühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, mõistab kohus elatise lapsele vanemalt, kellel on parem varaline seisundkummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.
[452]§ 62 Kohus võib hooldusõiguse vaidluse lahendada ka abielu lahutamise menetluses. Elatis kasvatusasutuses viibivale lapsele
[454](2) Avaldust ei täida kasvatusasutuses viibiva lapse ülalpidamiskohustustrahuldata, mõistab kohus kasvatus-kui:
[455]1) vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või eestkosteasutuse nõudel vanemalt välja elatise lapsele kasvatusasutuse kasuks
[456]2) on alust eeldada, kus laps viibibet ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega.
§ 63. Elatis täisealiseks saanud lapsele
[457](13) Elatise käesoleva seaduse $-s 60 nimetatud täisealisele isikule mõistabÜhise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus vanemalt välja selle isiku nõudelhooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, lähtudes käesoleva seaduse $-s 61 sätestatustarvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.
§ 138. Hooldusõiguse üleandmine
[458](21) Kui pärast vanemalt täisealisele isikule elatise väljamõistmist muutus selle isiku või vanema varaline seisundhooldusõigus kuulub ainult ühele vanemale, võib kohus neist ükskõik kumma nõudel elatise suurust muutateine vanem kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antaks osaliselt või elatise maksmise lõpetada käesoleva seaduse $-s 61 sätestatud alusteltäielikult temale üle.
[459]§ 64. Täisealiseks saanud Avaldus rahuldatakse, kui hooldusõiguse üleandmine vastab lapse kohustus vanemat ülal pidada
[460](1) Täisealiseks saanudhuvidele, vähemalt 14-aastane laps ei vaidle sellele vastu ning õiguse üleandmist taotlev vanem on kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanematsobiv ja võimeline hooldusõigust teostama. Kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist juhul, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud.
[461](2) Kui täisealiseks saanud laps ei täida käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohustustainuhooldusõigusega vanem on surnud või temalt on hooldusõigus ära võetud, mõistabannab kohus vanema nõudel temalt väljahooldusõiguse teisele vanemale elatise igakuise elatusrahana, lähtudes täisealiseks saanudvälja arvatud juhul, kui see ei vasta lapse jahuvidele.
[462]§ 139. Piiratud teovõimega vanema varalisest seisundisthooldusõigus
[463](1) Piiratud teovõimega vanemal ei ole õigust last esindada ja vanema vajadusestta teostab lapse suhtes isikuhooldusõigust koos lapse seadusliku esindajaga.
[464](32) Elatise väljamõistmisel arvestab kohus vanema kõiki lapsi, kesKui lapse seaduslik esindaja on saanud täisealisekseestkostja või erieestkostja, sõltumata sellest, kas vanem esitas elatise nõude neist mitme või kõigi vastueelistatakse vanema ja esindaja arvamuste lahkumineku korral vanema arvamust.
§ 140. Vanema hooldusõiguse peatamine ja taastamine
[465](41) Kohus võib jätta elatise käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isikult välja mõistmatapeatab vanema hooldusõiguse, kui vanem hoidis vanema kohustuste täitmisest kõrvaleon kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama.
[466](52) Täisealiseks saanud laps vabanebKohus taastab vanema ülalpidamiskohustusesthooldusõiguse, kui vanemalt on vanema õigused ära võetudtuvastatud peatamise aluse äralangemine.
[467](63) Hooldusõiguse peatumise ajal ei või vanem hooldusõigust teostada.
[468](4) Kui pärast täisealiseks saanud lapselt abivajavale töövõimetule vanemale elatise väljamõistmist muutus täisealiseks saanud lapse võihooldusõigus kuulub vanematele ühiselt ning ühe vanema varaline seisundhooldusõigus on peatatud, võib kohus neist ükskõik kumma nõudel muuta elatise suurustteostab teine vanem hooldusõigust üksinda. Kui vanemale seaduse või elatise maksmise lõpetada. Elatise maksmise võib lõpetada ka käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud aluse äralangemisel.
2. jagu. Teiste perekonnaliikmete ülalpidamiskohustused
§ 65. Vanavanema kohustus ülal pidada lapselast
[469]Vanavanemad, kellel varaline seisund seda võimaldab,kohtulahendi alusel kuuluv ainuhooldusõigus lapse suhtes on kohustatud ülal pidama oma alaealist lapselast, samuti abi vajavat töövõimetut täisealist lapselast, kui lapselapselpeatatud ja peatamise põhjuse äralangemist ei ole vanemaidalust oodata, annab kohus hooldusõiguse üle teisele vanemale, abikaasat või täisealiseks saanud last või kui nendelt ei ole võimalik ülalpidamist saadasee vastab lapse huvidele.
[470]§ 66141. Lapselapse kohustus ülal pidada vanavanemat
[471]Täisealine lapselapsVara väljaandmine
[472]Kui vanema hooldusõigus lõpeb või peatub, kelle varaline seisund seda võimaldab, on kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanavanemat, kui tal ei ole abikaasatannab ta lapsele tema vara välja ja esitab lapse või täisealiseks saanud last või kui nendelt ei ole võimalik ülalpidamist saadatema seadusliku esindaja taotlusel vara valitsemise aruande.
[473]§ 67142. VennaLapse esindamine pärast vanema hooldusõiguse lõppemist
[474](1) Vanem võib jätkata lapse isikuhoolduse ja õe ülalpidamiskohustus
[475]Täisealine vend ja õdevarahooldusega seotud asjaajamist, kelle varaline seisund seda võimaldab, on kohustatud ülal pidama oma alaealist venda ja õdekuni talle saab teatavaks või peab teatavaks saama tema hooldusõiguse lõppemine. Kolmas isik ei või vanema õigusele tugineda, kui neil ei ole vanemaid, vanavanemaidta tehingu tegemise ajal teadis või kui nendelt ei ole võimalik ülalpidamist saadapidi teadma hooldusõiguse lõppemisest.
(2) Lõiget 1 kohaldatakse ka vanema hooldusõiguse peatamise korral.
6. jagu. Suhtlusõigus
[476]§ 68143. Võõrasvanema ja kasuvanema ülalpidamineLapsega suhtlemise õigus
[477](1) Täisealine võõras- või kasulapsLapsel on kohustatud ülal pidama abi vajavat töövõimetut võõrasvanemat või kasuvanemat, kesõigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on teda vähemalt 10 aastat kasvatanudkohustus ja ülal pidanud, kui võõrasvanemal või kasuvanemal ei ole täisealist töövõimelist last ega abikaasat või kui neilt ei ole võimalik ülalpidamist saadaõigus suhelda lapsega isiklikult.
[478](2) Võõrasvanem onVanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga abielus olev isik, kes ei ole sellevõi raskendab lapse vanemkasvatamist.
[479](3) Kasuvanem on isik Sama säte kehtib, keskui last tegelikulthooldab ja kasvatab , kuid ei ole selle lapse vanem ega võõrasvanemmuu isik.
§ 69. Elatis teistele perekonnaliikmetele
[480](13) Kui käesoleva seaduse $-des 65-68 nimetatud isik ei täida teise perekonnaliikme ülalpidamiskohustust, mõistabLapse huvides võib kohus perekonnaliikme nõudel temalt välja elatise igakuise elatusrahanasuhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist piirata või suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise lõpetada. Kohus võib määrata, lähtudes kummagi varalisest seisundist ja abi vajadusestet laps suhtleb vanemaga või muu isikuga sobiva kolmanda isiku juuresolekul.
[481](2) Kui pärast elatise väljamõistmist muutus elatise maksjakolmas isik on valla- või saaja varaline seisundlinnavalitsus või abi vajaduseraõiguslik juriidiline isik, määrab valla- või linnavalitsus või juriidiline isik seda ülesannet täitma pädeva füüsilise isiku.
[482](4) Kohus võib kohus neist ükskõik kumma nõudel elatise suurust muutakeelata kolmandal isikul lapsega suhtlemise või elatise maksmise lõpetadaseda piirata.
[483]3 Kohus võib asjassepuutuvale isikule panna kohustuse hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhet vanematega või raskendab lapse kasvatamist. jagu
[484](5) Kohus võib käesolevas paragrahvis nimetatud meetmeid rakendada ka omal algatusel. Elatise väljamõistmine
§ 144. Teabe andmise nõue
[485]Vanemal on õigus nõuda teiselt vanemalt teavet lapse isikuga ja sissetuleku arestiminevaraga seotud tähtsate asjaolude kohta, kui see ei ole vastuolus lapse huvidega.
7. jagu. Otsustusõigus
[486]§ 70145. Elatise väljamõistmise kordLahus elavate vanemate otsustusõigus
[487](1) Kui isik ei täida ülalpidamiskohustustühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisestotsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt.
[488](2) Kohus võib hageja nõudelHooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamistsellise tavaotsustuse tegemist, kui kohustatud isikmis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6mõjuta.
[489](3) Kui laps viibib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid.
§ 71. Võlgnevuse tasumisest vabastamine
[490]Kohus võib elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikultvanema nõusolekul või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisestkohtulahendi alusel teise vanema juures, otsustab lapse tavahooldamise asju see vanem.
[491](4) Hooldusõiguseta vanemal on otsustusõigus, kui võlgnevus tekkis sellelaps viibib tema juures teise vanema või muu hooldusõigusega isiku haiguse tõttunõusolekul või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasudakohtulahendi alusel. Lapse huvides võib kohus hooldusõiguseta vanema otsustusõigust piirata.
[492]§ 72146. Tasaarvestuse ja tagasinõudmise lubamatusLast hooldava isiku otsustusõigus
[493](1) Elatis ei kuulu tasaarvestamisele võlgniku vastuhagi katteksKui laps elab pikemat aega kasuperekonnas, siis on last tegelikult hooldaval ja kasvataval isikul (edaspidi kasuvanem) õigus otsustada lapse tavahooldamise asju ning õigus neis asjades last esindada.
[494](2) Väljamakstud elatistKasuvanemal ei või tagasi nõuda, välja arvatud juhulole sellist õigust, kui tühistatud kohtulahend põhines hageja esitatud valeandmetelhooldusõigusega isik vaidleb sellele vastu või võltsitud dokumendilkui kohus on käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevat otsustusõigust piiranud või selle välistanud.
[495]§ 721. Perekonna raskesse majanduslikku olukorda pannud
[496](3) Kui laps viibib kohtulahendi alusel kolmanda isiku sissetuleku arestimine
[497]Kui isik paneb pillamise, alkohoolsete jookide või uimastava toimega ainete tarvitamise tagajärjel oma perekonna raskesse majanduslikku olukordajuures, võib kohus abikaasatema lõikes 1 nimetatud otsustusõigust piirata või perekonnaliikme, kelle suhtes isik on jätnud täitmata ülalpidamiskohustuse, taotlusel arestida isiku töötasunõude või muu püsiva iseloomuga sissetuleku saamise nõude ja kohustada tööandjat või muu püsiva iseloomuga sissetuleku maksmiseks kohustatud isikut tegema vastavad väljamaksed kohtuotsuses määratud suuruses taotluse esitanud isikulevälistada ainult kohus.
11. peatükk. LAPSENDAMINE
[499]§ 73147. Lapsendamise sisulubatavus
[500](1) Lapsendamine tekitabLapsendada on lubatud, kui see on lapse huvides vajalik ning on alust arvata, et lapsendaja ja lapsendatulapse vahel tekib vanema ja lapse vahelised õigusedsuhe. Lapsendajat valides arvestatakse tema isikuomadusi, suhteid lapsendatavaga, varalist seisundit ja kohustusedvõimet täita lapsendamissuhtest tulenevaid kohustusi, samuti võimaluse korral lapse vanemate eeldatavat tahet. Otsustamisel arvestatakse võimaluse korral ka lapse üleskasvatamise järjepidevuse vajadust ning tema rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu.
[501](2) Lapsendamine ei ole lubatud, kui selle vastu räägivad lapsendaja laste või lapsendatava kaalukad huvid või kui on tähtajatu ega saa olla seotud tingimusegapõhjendatud kahtlus, et lapsendaja lapsed kahjustavad lapsendatava huve. Lapsendamist otsustades varalistest huvidest ei lähtuta. Otsustades tuleb veenduda, et lapsendamise nõusolekuid ei ole antud tasu või muu hüvitise eest.
(3) Lapsendamist otsustades hoidutakse võimaluse korral õdede ja vendade lahutamisest.
(4) Lapsendada võib ainult alaealist.
[502]§ 74148. LapsendatavVallalise isiku ja abielus isiku õigus lapsendada
[503](1) LapsendadaVallaline isik võib last üksnes lapse huvideslapsendada ainult üksinda.
[504](2) Täisealist isikutAbielus olevad isikud võivad lapse lapsendada ühiselt. Lapse võib lapsendada ka ainult üks abikaasa, kui:
1) ta lapsendab teise abikaasa lapse;
2) teine abikaasa ei saa lapsendada põhjusel, et ta on piiratud teovõimega.
§ 149. Edasilapsendamise keeld
[505]Lapsendatut ei või lapsendamissuhte kestel lapsendada muu isik kui lapsendaja abikaasa.
[506]§ 75150. Lapsendaja vanus ja teovõime
[507](1) LapsendajaksLapsendaja võib olla vähemalt 25-aastane piiramata teovõimega isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama.
[508](2) Kohus võib erandina lubada lapsendajaks ollalapsendada ka nooremal täisealiselvähemalt 18-aastasel isikul, kui ta lapsendab oma abikaasa lapse või kui lapsendamiseks on muu mõjuv põhjus.
§ 151. Lapse nõusolek
Vähemalt 10-aastast last võib lapsendada tema nõusolekul. Laps annab oma nõusoleku isiklikult. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. Laps annab oma nõusoleku lapsendajale, kelle isik on talle teada.
§ 152. Lapse vanemate nõusolek
(1) Lapse võib lapsendada tema vanemate nõusolekul.
[509](2) LapsendajaVanema nõusolek lapsendamiseks ei võijõustu enne kaheksa nädala möödumist lapse sünnist. Enne vanema nõusoleku jõustumist ei saa lapsendamisavaldust kohtule esitada. Vanema nõusolekul võib lapse enne lapsendamiseks antud nõusoleku jõustumist anda hooldada last lapsendada soovivale isikule.
[510](3) Vanema nõusolek lapsendamiseks võib olla isik:
[511]1antud isikuliselt määratud või isikuliselt määramata lapsendajale.
[512](4) kellelt vanema õigusedIsikuliselt määratud lapsendajale lapsendamiseks antud nõusoleku korral ei ole vanemal õigust nõuda temale lapsendaja isiku ja lapse uue identiteediga seonduvate andmete avaldamist.
[513](5) Vanema nõusolekut ei ole vaja, kui ta on ära võetudkestvalt võimetu avaldust esitama või kellelt lapskui tema viibimiskoht on kestvalt teadmata või kui vanemalt on lapse isikuhoolduse õigus käesoleva seaduse § 135 alusel täielikult ära võetud vanema õigusi ära võtmata;
[515](6) Maavalitsus on kohustatud nõustama vanemat, kes soovib anda nõusolekut enda lapse lapsendamiseks, selgitades talle muu hulgas tema õigusi ja kohustusi ning lapsendamise õiguslikke tagajärgi.
§ 153. Lapse eestkostja nõusolek
[516](1) Kui lapsele on kõrvaldatudnimetatud eestkostja kohustuste täitmisest seetõttu, et ta neid kohustusi nõuetekohaselton lapsendamiseks vaja eestkostja nõusolekut. Kui lapsele on määratud eestkostja olukorras, kus lapse vanematelt ei täitnud;
[517]3) kesole lapse isikuhooldusõigust ära võetud, on piiratud teovõimegaeestkostja nõusolekut vaja lisaks vanemate nõusolekule.
[518](32) Sama last võivad lapsendada ainult omavahel abielus olevad isikudKui eestkostja mõjuva põhjuseta keeldub nõusolekut andmast, võib kohus asendada selle oma loaga.
[519]§ 76154. Lapsendamise otsustamineAbikaasa nõusolek
[520](1) Lapsendamise otsustab kohus lapsendada sooviva isiku avalduseKui abikaasa soovib lapse käesoleva seaduse § 148 lõike 2 alusel üksinda lapsendada, peab ta selleks saama teise abikaasa nõusoleku. Lapsendamise otsustamisel kaasab kohus protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseksKohus võib lapsendaja taotlusel asendada teise abikaasa nõusoleku oma loaga, välja arvatud juhul, kui lapsendamine on vastuolus abikaasa ja perekonna õigustatud huvidega.
[521](2) Lapsendamise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus kohtu korralduselAbikaasa nõusolekut ei ole vaja, kui ta on kestvalt võimetu avaldust esitama või kui ta on teadmata kadunud.
[522]§ 77155. Lapsendamise saladusNõusoleku andmise kord
[523](1) IsikLaps, kes teab lapsendamisestlapse vanemad, peab hoidma lapsendamise saladusteestkostja ja lapsendaja abikaasa esitavad oma nõusoleku kohtule. Vanem, abikaasa või seaduslik esindaja võivad avaldada oma nõusoleku isiklikult või notariaalselt tõestatud vormis.
[524](2) Lapsendamise saladuse hoidmise kohustust rikkunud isik kannab vastutust seaduses sätestatud alustelVanema poolt lõikes 1 nimetatud nõusoleku andmise korral kontrollib kohus või nõusoleku tõestanud notar, kas laps jääb ilma seadusliku esindajata. Sellisel juhul teavitab kohus või notar valla- või linnavalitsust § 156 lõike 1 kohasest eestkostja ülesande tekkimisest.
[525](3) Lapsendamise andmete väljastamise kord kehtestatakse õigusaktigaNõusolek ei või olla tingimuslik ega tähtajaline.
§ 78. Vanemate nõusolek
[526](1) Last Notariaalselt tõestatud nõusoleku võib lapsendada vanemate kirjalikul nõusolekultagasi võtta kuni lapsendamisavalduse kohtule esitamiseni. VanemVähemalt 10-aastane laps võib oma nõusoleku kuni lapsendamisotsuse tegemiseni kohtule esitatava avaldusega tagasi võtta. Tagasivõtmiseks ei ole vaja seadusliku esindaja nõusolekut.
[527](4) Nõusolek tuleb anda eestkosteasutuseleisiklikult. Kui nõusoleku lapsendamiseks ka siisandja on piiratud teovõimega, kui lapsendaja isik ei ole teadatal nõusoleku andmiseks vaja seadusliku esindaja nõusolekut.
[528](25) Vanemad võivadLapse nõusolek kaotab kehtivuse, kui lapsendamisavaldus võetakse tagasi või kui kohus ei anna lapsendamiseks nõusolekut.
[529](6) Eestkostja või vanema nõusolek, mis on antud nõusolekust loobudaisikuliselt määratud lapsendajale lapsendamiseks, kaotab kehtivuse, kui lapsendamise otsustamiseniavaldus võetakse tagasi või kui kohus ei anna lapsendamiseks nõusolekut. Eestkostja või vanema poolt isikuliselt määratud lapsendajale lapsendamiseks antud nõusolek kaotab kehtivuse ka juhul, kui last ei ole lapsendatud kolme aasta jooksul nõusoleku andmisest arvates.
[530](37) Last võib lapsendada vanemate nõusolekutaEestkostja või vanema nõusolek, kui neiltmis on vanema õigused ära võetudantud isikuliselt määramata isikutele lapsendamiseks, kehtib tähtajatult.
[531]§ 79156. Lapse nõusolekVanema hooldusõiguse peatumine
[532](1) Vähemalt 10-aastast last võib lapsendada tema nõusolekulVanema hooldusõigus peatub lapsendamiseks nõusoleku andmise hetkest. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse sooviSellest alates ei tohi vanem lapsega isiklikult suhelda. Kui vanema hooldusõiguse peatumise tõttu jääb laps seadusliku esindajata, kuisaab lapse arengutase seda võimaldabeestkostjaks valla- või linnavalitsus. Seatud erieestkoste kehtib muutumatult. Lapsendaja kohta kehtivad lapsendamise menetluse jooksul käesoleva seaduse § 146 lõiked 1 ja 3.
[533](2) Last võib lapsendada tema nõusolekutaKäesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata juhul, kui laps enne lapsendamist elas lapsendaja perekonnas ega tealapsendajaks on vanema abikaasa.
[534](3) Kui vanema nõusolek on kehtivuse kaotanud, et lapsendajataastab kohus tema hooldusõiguse, kui see ei ole tema vanemvastuolus lapse huvidega.
[535]§ 80157. Lapsendaja ülalpidamiskohustus
[536]Lapsendaja on kohustatud last ülal pidama alates ajast, mil lapse vanemad on andnud lapsendamiseks vajaliku nõusoleku ja lapsendaja on võtnud lapse enda hooldada. Kui abikaasa nõusoleksoovib lapsendada oma abikaasa last, siis on abikaasad kohustatud lapsele ülalpidamist andma alates ajast, millal lapse vanem on andnud lapsendamiseks nõusoleku ja abikaasad on võtnud lapse enda hooldada. Lapsendamiseks vajaliku nõusoleku saamisest ja lapse enda hooldada võtmisest alates on eelnimetatud isikud ülalpidamiskohustuslaste järjestuses esimesed.
§ 158. Lapsendamise ettevalmistamine
[537](1) Abielus olev isik võibLapsendamise sooviavalduse esitab lapsendada üksnes abikaasa kirjalikul nõusolekulsooviv isik maavalitsusele.
[538](2) Teise abikaasa nõusolekutaLapsendamise ettevalmistamisega seotud toiminguid võib maavalitsus teha asjaoludel, mis võimaldavad piisava kindlusega eeldada, et taotluse kohtusse esitamise ajal on lapsendamiseks nõutavad tingimused täidetud. Maavalitsus peab selgitama lapsendada soovivatele isikutele nende õigusi ning lapsendamise õiguslikke tagajärgi.
[539](3) Lapsendamise ettevalmistamisega seotud toimingud, kui abikaasade abielusuhtedmida maavalitsus on lõppenudkohustatud läbi viima käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud eelduse olemasolul, nende sisu ja nad elavad lahusmaavalitsuse poolt kogutavate dokumentide loetelu ning lõikes 1 nimetatud sooviavalduses esitatavate andmete loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega.
[541](4) Maavalitsus on kohustatud tutvuma elamistingimustega lapsendada sooviva isiku elukohas ning tegema kindlaks elamistingimuste sobilikkuse lapse kasvatamiseks. Eestkostja nõusolek
[542]Eestkoste all olevat last võib
[543](5) Kui maavalitsus seda nõuab, läbib lapsendada üksnes eestkostja kirjalikul nõusolekulsooviv isik lapsendamisele eelnevalt asjakohase koolitusprogrammi.
(6) Lapsendamise ettevalmistamise käigus on maavalitsus kohustatud:
1) lapse ja lapsendaja omavahel kokku viima;
[545]2) selgitama koostöös lapse seadusliku esindajaga lapsele lapsendamisega seotud asjaolusid, lähtudes tema arengutasemest ning tehes seda temale arusaadaval viisil. Lapsendamine isiku poolt
[546](7) Lapsendajal on õigus saada maavalitsuselt üldist teavet lapse elukäigu, kesterviseseisundi ja iseloomu kohta. Lapsendajal ei ela Eestis
[547]Isikole õigust saada andmeid lapse või tema vanemate kohta, kesmis rikuksid nende isiklikke õigusi. Lapsendajale ei ela Eestistohi avaldada ilma lapse vanemate nõusolekuta nende ees- ja perekonnanime ning andmeid nende elukoha kohta.
[548](8) Kui lapsendaja ei soovi lapsendamise ettevalmistamisega seotud toimingute jätkamist, võib Eestis elava Eesti kodaniku lapsendada üksnes sotsiaalministri nõusolekulon ta kohustatud sellest viivitamata teavitama maavalitsust, kellele ta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse esitas.
[549]§ 83159. Lapsendamise otsusLapsendamisavaldus ja lapsendamise määrus
[550](1) Laps loetakse lapsendatuks lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevastLapsendamise otsustab kohus lapsendaja avalduse alusel.
[551](2) Lapsendamisotsuse tegemisel otsustab kohus lapsendatava ees- ja perekonnanime muutmise (§ 85)Lapsendamisavaldus ei tohi olla tingimuslik ega tähtajaline ning see tuleb esitada isiklikult.
[552](3) Lapsendamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus ühe kuu jooksul kohtuotsuseLaps on lapsendatud lapsendamise kohtumääruse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asubalates.
[553]§ 84160. Lapsendaja kandmine sünniakti
[554]Lapsendaja kantakse vanemana lapsendatava sünniaktiLapsendamine pärast surma
[555](1) Lapsendamise määrust ei või kohus teha pärast lapse surma.
§ 85
[557](2) Pärast lapsendaja surma võib lapsendamise otsustada, kui lapsendaja on esitanud kohtule lapsendamisavalduse. Lapsendamise
[558](3) Kui lapsendamise kohtumäärus jõustub pärast lapsendaja surma, on sellel samasugused õiguslikud tagajärjed kui enne lapsendaja surma jõustunud määrusel.
§ 161. Lapse õiguslik staatus
[559](1) Lapsendatu ja tema alanejad sugulased loetakse lapsendajate ja nende sugulaste suhtesKui abikaasad lapsendavad lapse ühiselt või kui üks abikaasa lapsendab teise abikaasa lapse, samuti lapsendajadomandab laps abikaasade ühise lapse õigusliku staatuse.
(2) Muudel juhtudel omandab laps lapsendaja lapse õigusliku staatuse.
[560](3) Lapse hooldamise õigus kuulub lõikes 1 nimetatud juhtudel abikaasadele või lapse vanemale ja nende sugulased lapsendatulapsendajale ühiselt ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel lapsendajale ainuisikuliselt.
§ 162. Sugulussuhete lõppemine
[561]Lapsendamisega lõpeb lapse ja tema alanejate sugulaste suhtes võrdsekssugulussuhe endiste sugulastega isiklike ning varaliste õigustelõpevad ka sugulusest tulenevad õigused ja kohustuste osaskohustused.
§ 163. Varasemate sugulussuhete säilimine
[562](21) Lapsendatu kaotab isiklikud ja varalised õigused ning vabaneb kohustustest oma vanemaKui lapsendajad on lapse teise või kolmanda astme sugulased või hõimlased, lõpeb ainult see lapse ja tema alanejate sugulaste sugulussuhe ning lõpevad need sugulusest tulenevad õigused ja kohustused, mis lapsel on oma vanemate suhtes.
[563](32) Vanem kaotab isiklikud ja varalised õigused ning vabaneb kohustustestKui abikaasa lapsendab oma abikaasa lapse suhtes, keda lapsendatiei lõpe lapse sugulussuhe teise vanema sugulastega, samuti lapsendatu alanejate sugulaste suhteskui see vanem on surnud ja talle kuulus enne surma lapse hooldamise õigus.
[564]§ 164. Lapsendamissaladus
[565](41) Kui lapse lapsendab mees ja lapselLapsendamissaladus on emalapsendamise kohtueelse ja kohtumenetlusega seonduv informatsioon ja andmed, kes jääb lapse emakssealhulgas lapsendamise fakt, millest võib järeldada, et laps on lapsendatud või kuiet vanemad on lapse lapsendab naine ja lapsellapsendanud või et vanem või eestkostja on isa, kes jääbandnud lapse isaks, säilivadlapsendada. Lapsendamissaladuse eesmärk on tagada lapse, vanema ja lapsendaja eraelu kaitse, ära hoida soovimatut sekkumist ning diskrimineerimist päritolu või muul alusel.
[566](2) Isik, kes teab lapsendamissaladust, ei tohi seda avaldada, kui selle avaldamine ei ole vajalik avalikes huvides.
[567](3) Lapse uued isikuandmed on bioloogilise vanema ning tema sugulaste vahelised õigused ja kohustusedeest salajased juhul, kui vanem on andnud nõusoleku isikuliselt määramata lapsendajale lapsendamiseks.
[569](4) Lapsendatud lapse sünnitõendilt ei tohi nähtuda, et laps on lapsendatud.
[570](5) Lapsendamise kehtetuks tunnistamineandmeid kasutades tuleb lähtuda isikuandmete kaitse seaduses sätestatud eesmärgipärasuse põhimõttest, muu hulgas tagades, et lapsendamise andmetele ja vanema õiguste äravõtminesellele viitavatele andmetele on ligipääs üksnes ametnikul, kellele see on ametiülesannete täitmiseks vajalik.
[571](16) Kohus võibTäisealisel lapsendatul või alaealisel lapsendatul on lapsendaja nõusolekul õigus saada maavalitsuselt teavet lapsendamise kehtetuks tunnistada üksnes siisfakti kohta.
[572](7) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatule on täisealisel lapsendatul või alaealisel lapsendatul lapsendaja nõusolekul õigus saada maavalitsuselt teavet oma bioloogiliste vanemate, vanavanemate ning õdede ja vendade kohta, kui ilmnebnimetatud isikud on andnud nõusoleku vastava teabe avaldamiseks. Kui nõusolekut teabe edastamiseks ei anta, siis peab maavalitsus andma teavet eelnimetatud isikute kohta ulatuses ja viisil, mis ei võimalda tuvastada lapsendatu bioloogilisi vanemaid, vanavanemaid, õdesid või vendi, kes ei ole teabe edastamiseks nõusolekut andnud.
[573](8) Kui lapsendatu soovib saada teavet oma alaealise lapsendatud bioloogilise õe või venna kohta, et on rikutudõelt või vennalt käesoleva seaduse $-des 74-76paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõusoleku küsimiseks vajalik lapsendaja eelnev nõusolek.
§ 165. Rahvusvaheline lapsendamine
(1) Kui lapsendaja või lapsendatava elukoht ei ole Eestis, ei või kohus lapsendamist otsustada ilma Sotsiaalministeeriumi juurde moodustatud rahvusvahelise lapsendamise komisjoni loata. Komisjon on kolmeliikmeline.
(2) Rahvusvahelise lapsendamise komisjoni moodustab Vabariigi Valitsus määrusega.
(3) Rahvusvahelise lapsendamise komisjoni töökorra kehtestab sotsiaalminister määrusega.
[574](4) Rahvusvahelist lapsendamist korraldab ja 78-82 sätestatud tingimusirahvusvahelist lapsendamise komisjoni teenindab Sotsiaalministeerium.
(5) Komisjoni pädevusse kuulub:
1) lapse Eestist välisriiki lapsendamise taotluse heakskiitmine;
2) lapse välisriigist Eestisse lapsendamise heakskiitmine.
[575](6) Lapsendamine Eestist teise riiki võib toimuda juhul, samuti kui lapsendamine oli näiliklapse eest ei ole võimalik vajalikul määral hoolitseda Eesti Vabariigis.
§ 166. Lapsendamise kehtetuks tunnistamine
[576](21) Kohus võib lapsendajalt ära võtta vanema õigused käesoleva seaduse $-s 54 sätestatud alusteltunnistada lapsendamise kehtetuks, kui see on toimunud ilma lapsendaja avalduseta või lapse lapsendajalt ära võttavõi ühe vanema õiguste äravõtmiseta käesoleva seaduse $-s 53 sätestatud alustelnõusolekuta.
[577](32) Lapsendamise kehtetuks tunnistamiselAvaldus või nõusolek on kehtetu, lapsendajalt vanema õiguste äravõtmiselkui:
1) avaldaja oli avalduse esitamise ajal otsusevõimetu;
[578]2) avaldaja teovõime oli piiratud ja puudus eestkostja asjakohane nõusolek või kui nõusoleku on andnud alla 10-aastane laps isiklikult;
3) avaldaja ei teadnud, et tegemist on lapsendamisega, või teadis, kuid ei soovinud esitada lapsendamisavaldust või anda lapsendamiseks nõusolekut, või kui lapsendaja on eksinud lapsendatava isikus või lapsendatav on eksinud lapsendaja isikus;
4) avaldajat on kallutatud tahteavaldust tegema pettusega oluliste asjaolude suhtes;
5) avaldajat on kallutatud tahteavaldust tegema ähvarduse või vägivalla mõjul;
[579]6) lapsendamisavaldus on kohtule esitatud enne kaheksa nädala möödumist lapse äravõtmisel lapsendajalt vanema õiguste äravõtmiseta kaasab kohus protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmisekssünnist.
[580]§ 88167. Lapsendamist vaidlustavad isikudLapsendamise kehtetuks tunnistamise keeld
[581](1) LapsendamiseLapsendamist ei tunnistata kehtetuks tunnistamist võivad nõuda isikud, kelle õigusi lapsendamisega rikutikui isik esitab uue avalduse pärast teovõime taastumist, samuti eestkosteasutusotsusevõimetuse, ähvarduse või eksimuse mõju lõppemist või lapse kaheksa nädala vanuseks saamist või annab uue nõusoleku või teatab muul viisil, et soovib lapsendamissuhte säilitada.
[582](2) Kui lapsendamine toimus vanemalapsendamisavaldus on tehtud või eestkostja seaduses ettenähtud nõusolekuta, võib selle aluselkui lapsendamise nõusolek on antud pettuse tõttu olulistes asjaoludes, ei tunnistata lapsendamist kehtetuks tunnistamist nõuda ainult see, kui pettus puudutab lapsendaja või lapse varalist seisundit või kui avaldust esitama või nõusolekut andma õigustatud isiku teadmata osutub petjaks isik, kelle nõusolekuta lapsendamine on toimunudkellel ei ole õigust avaldust esitada või nõusolekut anda või muul viisil lapsendamist vahendada.
[583](3) Lapsendajalt vanema õiguste äravõtmist või lapse äravõtmist vanema õiguste äravõtmiseta võib nõuda lapseKui lapsendamise kohtumäärust tehes on ekslikult eeldatud, et üks vanem on kestvalt võimetu tahteavaldust tegema või et tema viibimiskoht on kestvalt teadmata, kelle vanema õigused lapsendamisel säilisidei tunnistata lapsendamist kehtetuks, samuti teine lapsendajakui see vanem annab nõusoleku tagantjärele või eestkosteasutusavaldab muul viisil soovi lapsendamissuhe säilitada.
[584]§ 89 Sel juhul kohaldatakse ka käesoleva seaduse § 155 lõiget 3. Täisealiseks saanud lapsendatu
[585](4) Lapsendamist ei tunnistata kehtetuks vanema nõusoleku puudumise või nõusoleku kehtetuse tõttu, kui lapsendamise kohtumääruse tegemise ajal või lapsendamise kehtetuks tunnistamine
[586]Täisealiseks saanud lapsendatu lapsendamist võibtunnistamise avalduse läbivaatamise ajal olid olemas vanemalt isikuhooldusõiguse täieliku äravõtmise eeldused.
[587](5) Lapsendamist ei tunnistata kehtetuks tunnistada käesoleva seaduse $-s 87 sätestatud alustel ja üksnes lapsendatu nõudel ning tingimusel, et lapsendamisekui see oluliselt kahjustab lapse huve, välja arvatud juhul, kui kehtetuks tunnistamisega on nõus tema vanemad ja lapsendajadtunnistamist nõuavad lapsendaja kaalukad huvid.
[588]§ 90168. Lapsendamise kehtetuks tunnistamise tagajärjedavaldus
[589](1) Kehtetuks tunnistatud lapsendamineLapsendamise kehtetuks tunnistamise avalduse võib esitada üksnes isik, kelle avalduseta või nõusolekuta on kehtetu algusest pealelaps lapsendatud. Alla 14-aastase lapse eest esitab avalduse tema seaduslik esindaja. Muudel juhtudel ei ole avaldust esindaja kaudu esitada lubatud. Kui avaldust esitama õigustatud täiskasvanud isiku teovõime on piiratud, ei vaja ta avalduse esitamiseks seadusliku esindaja nõusolekut.
[590](2) Lapsendamise kehtetuks tunnistamisel loetakseAvalduse esitamise tähtaeg on üks aasta käesoleva lõike punktides 1-4 nimetatud hetkest, etkuid mitte rohkem kui kolm aastat lapsendamise kohtumääruse jõustumisest arvates. Tähtaja kulgemine algab:
[591]1) käesoleva seaduse § 86166 lõike 2 .punktides 1 ja 2 nimetatud juhtudel hetkest, millal avaldaja otsusevõime või teovõime on taastunud või millal piiratud teovõimega lapsendajale või alla 10-aastase lapse seaduslikule esindajale sai tahteavalduse tegemine teatavaks;
[592]2) käesoleva seaduse § 166 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel hetkest, millal avaldaja sai eksimusest või pettusest teada;
3) ähvarduse või vägivalla mõjul tehtud lapsendamise tahteavalduse korral hetkest, millal ähvarduse või vägivalla mõju lakkas;
[593]4) käesoleva seaduse § 166 lõike 2 punktis 6 nimetatud juhul lapse 30 päeva vanuseks saamisest.
[594](3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiklikud ja varalised õigused ja kohustused ei ole lõppenudtähtaja kulgemise suhtes kohaldatakse ka aegumise peatumise sätteid.
[595](34) Avaldus lahendatakse hagita menetluses.
[596]§ 169. Lapsendamise kehtetuks tunnistamise kohtuotsuse ärakirja saadabtunnistamine kohtu algatusel
[597](1) Enne lapse täisealiseks saamist võib kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutuselelapse kaalukates huvides tunnistada lapsendamise omal algatusel kehtetuks.
[598](2) Kui lapse on lapsendanud abielupaar, kus asubvõib kehtetuks tunnistada ka lapse sünniaktja ühe abikaasa lapsendamissuhte.
(3) Kohus võib lapsendamise omal algatusel kehtetuks tunnistada, kui:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul on teine abikaasa või lapse bioloogiline vanem valmis lapse eest hoolitsemise üle võtma ja kui vanema hooldusõiguse teostamine ei ole vastuolus lapse huvidega või
2) kehtetuks tunnistamise eesmärk on uue lapsendamise võimaldamine.
[599]§ 91170. Lapsendajalt vanema õiguste äravõtmiseLapsendamise kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed
[600](1) LapsendajaLapsendamise kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed tekivad kehtetuks tunnistamise hetkest. Kui lapsendaja või laps on taotlenud lapsendamise kehtetuks tunnistamist ja kohus rahuldab taotluse pärast taotleja surma, kellelt on ära võetud vanema õigusedkehtetuks tunnistamisel samasugused õiguslikud tagajärjed, kaotab lapse suhtes kõik õigusedkui lapsendamissuhe oleks kehtetuks tunnistatud nimetatud isiku eluajal. Vanema õiguste äravõtmine lapsendajalt ei vabasta teda
[601](2) Lapsendamise kehtetuks tunnistamisega lõpeb lapse ülalpidamiskohustusest, välja arvatud juhul, kui taastatakse lapse janing tema vanema vahelisedalanejate sugulaste ja seniste sugulaste lapsendamisest tulenenud sugulussuhe ning sellest tulenevad õigused ja kohustused.
(2) Lapsendajalt vanema õiguste äravõtmisel võetakse temalt laps ära.
[602](3) Lapsendajalt vanema õiguste äravõtmisel otsustab kohus vanema soovil, kas taastadaLapsendamise kehtetuks tunnistamisega taastub lapse ning tema alanejate sugulaste ja vanema vahelisedveresugulaste sugulussuhe ning sellest tulenevad õigused ja kohustused ning kas anda laps vanema kasvatada, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldabvälja arvatud vanema hooldusõigus.
[603](4) Kui vanema õigusi ei taastataKohus annab bioloogilistele vanematele lapse hooldusõiguse tagasi niivõrd, korraldabkuivõrd see ei ole vastuolus lapse elu eestkosteasutushuvidega, või määrab lapsele eestkostja või erieestkostja.
[605](6) Lapsendajalt vanema õiguse äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutuseleKui lapsendaja on abielupaar ja kehtetuks tunnistatakse ühe abikaasa lapsendamissuhe, kus asubon kehtetuks tunnistamisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tagajärjed ainult lapse sünniaktja tema alanejate sugulaste ning selle abikaasa ja tema sugulaste vahelises suhtes.
[606](7) Lapsendajalt äravõetud vanema õigusi Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tagajärgi ei taastatateki.
[607]III osa. EESTKOSTE JA HOOLDUS
[609]12. peatükk. EESTKOSTE ALAEALISE ÜLE
1. jagu. Eestkoste seadmine
[610]§ 92171. Eestkoste sisuseadmise eeldused
[611](1) Eestkoste seatakseKui esindusõigust ei ole alaealise lapse kasvatamisekskummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseksmääratakse talle eestkostja.
[612](2) Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunudPerekonnaseisuasutuse või piiratud teovõimegamuu valitsusasutuse või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud.
[613](3) Eestkoste võidakse seada ka lapse ülevalla- või linnavalitsuse ametnik, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.
(4) Eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks.
[614](5) Eestkostet vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, samuti kohtunik, politseiametnikpolitseinik, raviasutuse või hoolekandeasutuse juht, perekonnaseisuameti ametnikkohtunik, prokurör või muu ametiisik, notar ja kohtutäitur, kellel on andmeid eestkostet vajava isikulapse kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutuselevalla- või linnavalitsusele ja kohtule eestkostet vajava isiku elukohahariliku viibimiskoha järgi. Sama kohustus on ka eestkostet vajava lapse sugulastel.
Eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus.
[616]§ 173. Eestkoste seadmine ja korraldamine
[617](1) Eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuseomal algatusel või valla- või linnavalitsuse või huvitatud isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Kohus võib pöörduda valla- või linnavalitsuse poole eestkostjaks sobiva isiku leidmiseks.
[618](2) Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutusEestkostja võib nimetada ka juba enne lapse sündi, kui on alust eeldada, et pärast sündi vajab laps eestkostjat.
[619](3) Eestkostet korraldab eestkosteasutus Nimetamine jõustub lapse sünniga.
[620]§ 94174. Eestkoste seadmise koht
Eestkoste seatakse eestkostet vajava isiku elukoha järgi.
[621]§ 95. EestkostjaEestkostjale esitatavad nõuded
[622](1) Eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutusEestkostjaks võib olla täisealine piiramata teovõimega füüsiline isik.
[623](2) Isikut võib eestkostjaksEestkostjaks ei või olla isik, kellelt on vanema hooldusõigus täielikult või osaliselt ära võetud või kes on varem rikkunud eestkostja kohustusi. Eestkostjaks ei või määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekulselle tervishoiu- või hoolekandeasutuse töötajat, kus laps viibib.
[624](3) Eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusiEestkostjat valides arvestatakse tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustuste täitmisekskohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid isikugalapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Kohtul ja valla- või linnavalitsusel on eestkostjat valides õigus nõuda eestkostjaks määratavalt isikult dokumente ja informatsiooni tema sobivuse hindamiseks.
[625](4) Eestkostja määramisel arvestatakse vähemalt 10-aastase lapseIsiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul.
§ 175. Juriidiline isik eestkostjana
[626](1) Kui eestkostjaks ei leita sobivat füüsilist isikut või piiratud teovõimegakui vanem on testamendiga või pärimislepinguga näinud eestkostjana ette juriidilise isiku soovi. Arvestada tuleb, võib eestkostjaks määrata ka noorema kui 10-aastase lapse soovijuriidilise isiku. Juriidiline isik peab süstemaatiliselt tegelema eestkostetavatele füüsilisest isikust eestkostjate otsimise, kui lapse arengutasenõustamise ja koolitamisega.
(2) Juriidiline isik määratakse eestkostjaks tema nõusolekul.
[627](3) Juriidilisest isikust eestkostjaks ei või määrata seda võimaldabtervishoiu-, hoolekande- või haridusasutust, kus laps viibib.
§ 176. Valla- või linnavalitsus eestkostjana
[628](51) Kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid eestkosteasutuslapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus, kui eestkoste seadmise eeldused on täidetud.
[629]§ 96 Eestkostja ülesannete täitmisel on valla- või linnavalitsusel käesolevast seadusest tulenevad eestkostja õigused ja kohustused. Isik, kes
[630](2) Kui sobivat füüsilist või juriidilist isikut ei leita, määratakse eestkostjaks lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või ollalinnavalitsus.
[631](3) Lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha muutumisel võivad tema esialgse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus ja uue rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus kokku leppida, et eestkostja
[632]Eestkostjaks ülesandeid täidab uue rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus. Kokkuleppe saavutamiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse esialgse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus. Esialgse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgsel valla- või linnavalitsusel on õigus nõuda, et kohus määraks eestkostjaks lapse uue rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse valla- või linnavalitsuse, kui esialgse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse valla- või linnavalitsuse edasi eestkostjaks jäämine ei ole kauguse tõttu või olla:
[633]1muudel kaalukatel põhjustel lapse huvides.
[635]2Kui last ei ole kantud rahvastikuregistrisse või tema kohta puuduvad rahvastikuregistris elukoha andmed, siis kehtib käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 toodud regulatsioon lapse hariliku viibimiskoha järgse valla- või linnavalitsuse suhtes.
§ 177. Vanemate nimetamisõigus
[636](1) piiratud teovõimegaEestkostjaks määratakse sobivuse korral isik ;
[637]3, kelle vanem on lapse seadusliku esindajana oma testamendis või pärimislepingus nimetanud.
[638](2) Kui vanemad on testamentides või pärimislepingutes nimetanud eri isikud, määratakse eestkostjaks isik, kellelt vanema õigusedkes on ära võetudeestkostjaks sobivaim.
[639](3) Eestkostjaks ei või kellelt lapsnimetada isikut, kelle eestkostjaks oleku on ära võetudvanem lapse seadusliku esindajana oma testamendis või pärimislepingus välistanud. Kui vanemad on andnud teineteisele vasturääkivaid korraldusi, kehtib viimasena surnud vanema õiguste äravõtmiseta;
[641](4) eestkostjaValla- või hooldaja kohustuste täitmisest kõrvaldatud isik;
[642]5) isik, kes muul põhjusellinnavalitsust ei ole võimeline täitma eestkostja kohustusisaa testamendiga või pärimislepinguga eestkostjaks määrata ega teda kui eestkostjat käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt välistada.
[643]§ 97178. LapseMitme eestkostja nimetamine
[644](1) Eestkostja on lapse seaduslik esindajaKohus nimetab lapsele ühe eestkostja, ühisteks eestkostjateks võib nimetada ka abikaasad. Võimaluse korral nimetatakse üks eestkostja ka eestkostet vajavatele õdedele ja vendadele.
[645](2) EestkostjaKui see on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamisekonkreetse juhtumi asjaolude kohaselt mõistlik, võib kohus nimetada ka mitu eestkostjat. Sel juhul eeldatakse, et eestkostjatel on ühine esindusõigus. Kohus võib kindlaks määrata iga eestkostja ülesanded ja ülalpidamise eestesindusõiguse ulatuse.
2. jagu. Eestkoste teostamine
[646]§ 98179. Eestkostja esindusõigusülesanded ja vastutus
[647](1) Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides.
[648](2) EestkostjaEestkostjal ei ole esindusõigust ega kohustusi valdkonnas, milleks on kohustatud hoolitsemamääratud erieestkostja.
(3) Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule.
[649](4) Eestkostja küsib ja arvestab eestkostetava arvamust eestkoste teostamisel, kui see on lapse vanust ja tema ülalpidamise eest ning lähtumaarengutaset arvestades asjakohane.
[650](5) Eestkostja peab alaealise vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma tegevuses eestkostetava huvidestkohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest.
[651]§ 99180. Tehingute piirangudEsindusõiguse välistamine
[652](1) Eestkosteasutuse eelneva nõusolekutaEestkostja ei või eestkostjasaa eestkostetavat esindada:
[653]1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega;
[654]2) võõrandada eestkostetava vallasasjatehingutes, millelmille üks pool on eestkostetava jaoks eriline väärtus;
[655]3) kinkida eestkostetava vallasasjaeestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend, välja arvatud tavapärased kingitused;
[656]4) pantidajuhul, kui tehing seisneb eranditult kohustuse täitmises eestkostetava vallasasjusuhtes;
[658]2) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisesttehingutes, millega eestkostetav loovutab oma pandi või käendusega tagatud nõude eestkostja vastu, koormab niisugust nõuet, lõpetab nõude tagatise või vähendab tagatist või võtab kohustuse teha niisugune tehing;
[660]3) loobudaõiguslikus vaidluses eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisestja käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikute vahel, samuti vaidluses punktis 2 nimetatud asjades.
[661](2) Käesoleva paragrahvi lõikest 1 tuleneva keelu rikkumise korral kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 131. lõikes nimetatud tehingute tegemiseks
[662](3) Eestkostja ei saa eestkostetavat esindades teha eestkostetava arvel kinkeid. Erandina on lubatud kinkeid teha kõlbelise kohustuse või piiratud teovõimegaviisakusreeglite järgimiseks.
(4) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka eestkostja ülesannetes valla- või linnavalitsuse ametnikule või juriidilisest isikust eestkostja töötajale.
§ 181. Esindusõiguse äravõtmine
[663]Kohus võib eestkostjalt võtta õiguse esindada eestkostetavat teatavates tehingutes või mõnes valdkonnas, kui eestkostetava huvid on eestkostja või tema esindatava kolmanda isiku või käesoleva seaduse § 180 lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku huvidega olulises vastuolus.
§ 182. Eestkostja kohustus hoolitseda lapse isiku eest
[664](1) Kui laps kasvab eestkostja anda nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekutajuures, kohaldatakse eestkostja õigusele ja kohustusele lapse isiku eest hoolitseda käesoleva seaduse 10. peatüki 2. jao sätteid.
[665](32) Kui eestkostja peab eestkostetavat ülal, olemata selleks kohustatud, lähevad eestkostjale tema poolt antud ülalpidamise ulatuses üle nõuded eestkostetava ülalpidamiseks kohustatud isikute vastu.
[666]§ 183. Eestkostja kohta käesoleva paragrahvikohustus valitseda eestkostetava vara
[667]( 1) Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. jaMuu hulgas peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded ning valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara.
[668]( 2) Eestkostetava varalt saadavast kasust tuleb esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. lõikes sätestatut kohaldatakse ka vanemaNimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada eestkostetava ülalpidamiseks.
[669](3) Eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.
§ 184. Vara nimekirja koostamine
[670](1) Eestkostja esitab lapse suhteshariliku viibimiskoha järgsele kohtule kirjaliku nimekirja lapse vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates.
(2) Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta.
[671]§ 100185. Keelatud tehingudPärandi või kinkena saadud vara valitsemine
[672](1) Vara, mille eestkostetav saab pärandina või kinkena, valitseb eestkostja kinketehingus, testamendis või pärimislepingus sisalduvate korralduste kohaselt. Korraldustega ei saa laiendada eestkostja seadusest tulenevat esindusõigust.
[673](2) Eestkostja võib kohtu nõusolekul korraldustest kõrvale kalduda, kui nende järgimine võib kahjustada eestkostetava huve.
§ 186. Eestkostetava raha paigutamine
[674](1) Kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha tehingut eestkostetavagamärge, välja arvatud juhulet konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut.
[675](2) Kohtu nõusolek ei ole vajalik eestkostetava raha paigutamiseks Eesti Vabariigi või Euroopa Liidu liikmesriigi emiteeritud võlakirjadesse või võlakirjadesse, kui tehingustmille intresside maksmine on tagatud Eesti Vabariigi või Euroopa Liidu liikmesriigi poolt.
(3) Kohus võib anda nõusoleku eestkostetava raha teistsuguseks paigutamiseks.
(4) Kohtu nõusolek eestkostja poolt eestkostetavale kuuluva arvelduskonto käsutamiseks on vajalik vaid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul.
§ 187. Nõusolek kinnisasjatehingute tegemiseks
[676]Eestkostja ei tekivõi eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta:
[677]1) käsutada eestkostetavale tsiviilkohustusikuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust;
2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet;
3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi;
4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut;
5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja.
[678]§ 188. Nõusolek teisteks tehinguteks
[679](21) Eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta:
[680]1) teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma abikaasavara, alanejatepärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa;
2) loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut;
3) sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut;
4) anda rendile ettevõtet;
5) omandada osalust juriidilises isikus või astuda selle liikmeks;
[681]6) sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja ülenejate sugulastemuud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda ühe aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist;
7) võtta laenu;
[682]8) omandada ja õdedevõõrandada väärtpabereid;
9) teha tehingut, millega luuakse eestkostetava vastutus teise isiku kohustuse eest, ning tehingut, millega eestkostetava vara koormatakse teise isiku kohustuse tagamiseks;
10) sõlmida kaasomandi jagamise, selle välistamise või edasilükkamise kokkulepet;
[683]11) teha tehingut, mis lõpetab eestkostetava nõude, vähendab seda või selle tagatist või loob sellise kohustuse, välja arvatud käesoleva seaduse § 186 lõigetes 2 ja vendadega4 sätestatud juhtudel.
(2) Kohus võib erandjuhtudel anda eestkostjale üldise nõusoleku teha kõiki või teatud liiki tehinguid, milleks on vaja kohtu nõusolekut.
[684](3) EestkostjaKui eseme võõrandamiseks on vaja kohtu nõusolekut, ei või esindada eestkostetavat vaidlustes iseenda ja käesoleva paragrahvieestkostja anda seda kohtu nõusolekuta eestkostetavale sõlmitud lepingu täitmiseks või vabaks käsutamiseks.
(4) Pärandi vastuvõtmisel tuleb teha inventuur.
§ 189. Kohtu nõusolekuta tehtud mitmepoolsed tehingud
(1) Kohtu eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, kui kohus ei kiida tehingut hiljem heaks. Heakskiit kehtib, kui eestkostja sellest teisele poolele teatab. Kui eestkostetav on saanud teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita.
[685]( 2) Teine pool võib teha eestkostjale ettepaneku teda heakskiidu andmisest teavitada. lõikesKui eestkostja ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul nimetatud isikutegaettepaneku saamisest arvates, siis loetakse, et heakskiidust on keeldutud.
[686](3) Kui eestkostjal pidi tehingu tegemiseks olema kohtu eelnev nõusolek, võib tehingu teine pool oma tehingu tegemise tahteavalduse tagasi võtta, kui eestkostjal ei olnud tehingu tegemiseks kohtu eelnevat nõusolekut ja tehingu teine pool nõusoleku puudumisest ei teadnud ega pidanudki teadma. Sel juhul esindab eestkostetavat eestkosteasutusloetakse, et tahteavaldust ei ole tehtud. Pärast seda, kui eestkostja on teisele poolele heakskiidu andmisest teatanud, ei saa tehingu teine pool oma tahteavaldust tagasi võtta.
[687](4) EestkostjaKäesoleva seaduse §-dest 187 ja eestkostetava kohta käesoleva paragrahvi 1.-3. lõikes sätestatut188 tuleneva keelu rikkumise korral kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtestsiviilseadustiku üldosa seaduse § 130.
[688]§ 101190. Eestkostja aruanneKohtu nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing
Kohtu eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine.
§ 191. Kulutuste hüvitamine
[689](1) Eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmisevõib eestkostetavalt nõuda eestkostmiseks tehtud kulutuste hüvitamist käsundi kohta kehtivate sätete järgi.
[690](2) Eestkostetava vara valitsemise kohta esitab eestkostja eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku aruandeValla- või linnavalitsus ei või nõuda kulutuste hüvitamist.
§ 192. Tasu eestkoste teostamise eest
[691]( 3) Käesoleva paragrahvi 1) Eestkostet teostatakse üldjuhul tasuta. ja
[692]( 2) Kohus võib määrata eestkostjale tema ülesannete täitmise eest tasu, kui tasu määramine on eestkostetava varalist seisundit ning poolte vahelist suhet arvestades mõistlik. lõikes sätestatud kohustused
[693](3) Eestkostjal on õigus eestkoste teostamisest talle tekkinud kulutuste, muu hulgas oma eestkostest tingitud vastutuse kindlustamiseks tehtud kulutuste hüvitamisele eestkostetava vara arvel. Eestkostet teostatakse tasuta, kui kohus ei käi vanemate kohtamäära teisiti.
(4) Kulude ja tasu maksmiseks võib eestkostja või eestkostetav taotleda riigi menetlusabi. Riik võib ette näha eestkoste teostamiseks täiendavaid rahalisi toetusi Justiitsministeeriumi vahendusel. Justiitsminister võib kehtestada riigi arvel eestkostjale makstava tasu ja kantavate kulude arvestamiseks täpsema korra ja piirmäärad.
[694]§ 102193. Eestkostja volituste lõpetamineKohtu järelevalve
[695](1) KuiKohus teostab järelevalvet eestkostja jätabtegevuse üle. Eestkostja teatab kohtule oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, lõpetab kohus eestkostja volitused eestkosteasutuse nõudelelukoha muutusest.
[696](2) Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks. Nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja vabastada.
[697](3) Eestkostetava huvides võib eestkosteasutus käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud nõude esitamiselkohus kõrvaldada eestkostja oma ülesannete täitmisest, kuni kohus otsustab eestkostja volituste lõpetamisetema vabastamise otsustamiseni.
[698]§ 103194. Eestkoste lõpetamine
[699]Kui langevad ära eestkoste seadmise eeldused, peabEestkostja aruandekohustus
(1) Kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta.
[700](2) Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja esitama kohtule avalduse eestkoste lõpetamiseksiga-aastase kirjaliku aruande. Avalduse võib esitada ka eestkosteasutusAruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid.
(3) Kohus peab aruannet sisuliselt kontrollima, hindama tehtud kulutuste põhjendatust ning nõudma vajaduse korral aruande parandamist ja täiendamist.
(4) Eestkostja kirjalikke aruandeid säilitatakse kohtus.
3. jagu. Eestkoste lõppemine
[701]§ 104195. Eestkoste lõppemine
(1) Eestkoste lõpeb:
1) eestkostetava surmaga;
[703]2) eestkostetava lapse vanema õiguste taastamisegahooldusõiguse taastumisega;
3) eestkostetava lapsendamisega;
[705]5) eestkostetava lapse täisealiseks saamisega.
12. peatükk. HOOLDUS
§ 105. Teovõimelise isiku hooldus
(1) Hoolduse seab eestkosteasutus täisealisele teovõimelisele isikule, kes vaimsete või kehaliste puuete tõttu vajab abi oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel.
[706](2) Hooldust teostab eestkosteasutuse poolt määratud hooldaja. Hooldus seatakseEestkostja ja hooldaja määratakse hooldatava nõusolekul.
[707](3) Hooldus seatakse mingi toiminguvalla- või teatud toimingute tegemiseks.
[708](4) Hooldaja ei ole hooldatava seaduslik esindajalinnavalitsus peavad kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludest teatama.
[709]§ 106196. Hoolduse lõpetamine
Eestkosteasutus lõpetab hoolduse, kui seda soovib hooldatav või kui on ära langenud hoolduse seadmise alus.
IV osa. PEREKONNASEISUAKTID
13. peatükk. ÜLDSÄTTED
§ 107. Perekonnaseisuakt
[710]Perekonnaseisuakt on perekonnaseisuasutuses sünni, surma, abielu sõlmimise ning abielu lahutamise kohta koostatud dokument, millega tõendatakse sündi, surma, abielu sõlmimistEestkostetava teadmata kadumine ja abielu lahutamist.
[711]§ 1071. Perekonnaseisutunnistussurnuks tunnistamine
[712](1) PerekonnaseisutunnistusKui eestkostetav on dokumentteadmata kadunud, mis sisaldab perekonnaseisuakti andmeid ja tõendab perekonnaseisuakti olemasolu.
(2) Perekonnaseisutunnistuseks on:
1) sünnitunnistus;
2) surmatunnistus;
3) abielutunnistus;
4) abielulahutuse tunnistus;
5)
[713](3) Perekonnaseisutunnistus antakse perekonnaseisuasutuselõpeb eestkoste eestkoste lõpetamisega kohtu poolt perekonnaseisuakti alusel. Tunnistus antakse isikuleKohus lõpetab eestkoste, kelle kohta see on koostatud, samuti tema esindajalekui ta saab teada eestkostetava surmast.
[714](42) Surmatunnistus antakse surnu abikaasaleKui eestkostetav tunnistatakse surnuks või kui tuvastatakse tema surmaaeg, sugulaselelõpeb eestkoste surnuks tunnistamise või hõimlaselesurmaaja tuvastamise määruse jõustumisega.
[715]§ 108197. PerekonnaseisuasutusedEestkostja vabastamine
[716](1) Perekonnaseisuakte koostavad ja perekonnaseisutunnistusi annavad välja perekonnaseisuasutused.
(11) Perekonnaseisuasutusteks käesoleva seaduse tähenduses on:
1) valla ja linnavalitsus;
2) maavalitsus;
3) Eesti välisesindus;
4) Siseministeerium.
[717](2) Vallavalitsused koostavad sünni- ja surmaakte. Linnavalitsused koostavad sünni- ja surmaakte juhulKohus võib eestkostja vabastada, kui nende haldamisel oleval territooriumileestkostja oma kohustuste olulise rikkumise tõttu või muul põhjusel ei asu maavalitsustvasta enam eestkostjale esitatavatele nõuetele või kui eestkostja ülesannete jätkumine kahjustaks eestkostetava huve.
[718](32) Maavalitsused koostavad sünni-, surma-, abielu- ja abielulahutusakte, muudavad, parandavad ja tühistavad neid akte, taastavad kaduma läinud perekonnaseisuakte, hoiavad aktiraamatuid, annavad välja tunnistusi, perekonnaseisuakti ärakirju ja tõendeidKohus vabastab eestkostja omal algatusel või õigustatud huvi omava isiku taotluse alusel.
[719](31) Konsulaarametnik Kohus võib põhjendatud vajaduse korral koostada sünni-, surma- ja abieluakte, arvestades asukohariigi seadusandlusteestkostja vabastada ka eestkostja enda avalduse alusel.
[720](43) Siseministeerium korraldab perekonnaseisuaktide teiste eksemplaride hoidmistEestkostja vabastamisel teeb kohus korralduse eestkoste edasiseks teostamiseks. Kui eestkostet teostab mitu isikut ühiselt ja kannab neisse aktidesse märkusivabastatakse ainult üks eestkostja, annab välja sünni-, surma- ja abielutunnistusi, perekonnaseisuaktide ärakirju ning tõendeid kirikuraamatute alusel ning juhendab teisi perekonnaseisuasutusi perekonnaseisuaktide ja -tunnistuste koostamise küsimustestäidab eestkostja ülesandeid edasi teine eestkostja.
[721]§ 109198. Perekonnaseisuakti kande alusJuriidilisest isikust eestkostja ning valla- ja andmedlinnavalitsusest eestkostja vabastamine
[722](1) Perekonnaseisuakti kande tegemiseks tuleb esitada dokumentKohus vabastab juriidilisest isikust või valla- või linnavalitsusest eestkostja ja määrab teise eestkostja, mis tõendab perekonnaseisuakti kantavat asjaolukui see on eestkostetava huvides ja avaldaja isikuteestkostekohustust on valmis täitma eestkostjaks sobiv füüsiline isik.
[723](112) Perekonnaseisuakti kande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritudValla- või kinnitatud välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooni (RT II 2000, 27, 165; RT I 2002, 90, 521) artikli 3linnavalitsus ja juriidiline isik peavad vähemalt üks kord aastas kontrollima käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tunnistusega (apostille)eelduste olemasolu ning esitama avalduse niipea, kui välisleping ei näe ette teisiti.
[724](2) Perekonnaseisuasutus võib isikult perekonnaseisuakti kande tegemiseks nõuda andmeid, mis tulenevad seadusest või seaduse alusel antud õigustloovast aktistnad saavad sellest teada.
[725](3) Perekonnaseisuakti ärakiri väljastatakse kohtule, prokuratuurile, politseile, perekonnaseisuasutusele, eestkosteasutusele, notarile, rahvastikuregistri volitatud töötlejale, kohtutäiturile ning täisealisele isikule, kelle kohta perekonnaseisuakt on koostatud, ja teistele isikutele õigustatud huvi olemasolu korral.
[726](4) Perekonnaseisuakti koostamisel kontrollib perekonnaseisuasutuse ametnik esitatud dokumentide andmete vastavust rahvastikuregistrisse kantud andmetele. Rahvastikuregistri volitatud töötlejale antakse üle perekonnaseisuakti ärakiriKohus peab enne määruse tegemist juriidilise isiku või andmed perekonnaseisuaktilt ja perekonnaseisuakti muutmise otsusvalla- või akt või andmed sellelt.
[727](5) Perekonnaseisuakti andmeid väljastatakse haldusorganile, kui see on vajalik haldusorganile vahetult seaduse või välislepinguga ettenähtud ülesannete täitmisekslinnavalitsuse ära kuulama.
[728]§ 1091199. Perekonnaseisualaste dokumentide üleandmine avalikku arhiivi
[729]Kirikuraamatud, sünni-, abielu-Vara väljaandmine ja surmaregistrid, perekonnakirjad ning perekonnaseisuaktid antakse üle avalikku arhiivi 110 aastat pärast nende koostamistaruandlus
Eestkostja peab enda vabastamise korral eestkostetavale välja andma valitsetava vara ja esitama vara valitsemise kohta aruande.
[730]§ 110200. Kande parandamine ja muutmine
[731](1) Perekonnaseisuasutus parandab kandes vigu ja teeb neis muudatusi, kui selleksTehingute jätkamine pärast eestkoste lõppemist
[732]Eestkostjal on küllaldane alus ja huvitatud isikute vahel ei ole vaidlust.
[733](11) Perekonnaseisuakti võib muuta ja parandada käesolevas seaduses sätestatud juhtudel kohtu või perekonnaseisuasutuse otsuse aluselõigus eestkostet teostada, millega parandataksekuni ta enda eestkostja ülesannetest vabastamisest teada saab või muudetakse perekonnaseisuakti kannetpeab teada saama.
[734](2) Kui perekonnaseisuasutus keeldub kande parandamisest Sellele ei või muutmisesttugineda isik, samuti vaidluse korral asjast huvitatud isikute vahel, otsustab kande parandamisekes eestkostjaga tehingut tehes eestkostja vabastamisest teadis või muutmise kohus huvitatud isiku avalduse aluselpidi teadma.
[735]§ 111201. Perekonnaseisuakti tühistamineEestkostja surm
[736](1) Esmase perekonnaseisuakti tühistamise otsustab kohus huvitatud isikute avalduse aluselEestkoste ei lõpe eestkostja surmaga. Sellisel juhul määratakse uus eestkostja.
[737](2) Korduva või taastatud perekonnaseisuakti tühistab perekonnaseisuasutusEestkostja surmast peavad tema pärijad viivitamata kohtule teatama. Kui eestkostjateks on määratud mitu isikut ühiselt, kui selleks on küllaldane aluspeab eestkostja teise eestkostja surmast viivitamata teatama.
13. peatükk. EESTKOSTE TÄISEALISE ÜLE
[738]§ 112202. Perekonnaseisuaktide koostamineKohaldatavad sätted
[739]Täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, muutmine, parandamine, taastamine ja tühistamine ning perekonnaseisutunnistuste väljaandmine
[740]Perekonnaseisuaktide koostamise, muutmise, parandamise, taastamise ja tühistamise ning perekonnaseisutunnistuste väljaandmise kord, sealhulgas perekonnaseisuaktide ja -tunnistuste vormid ning perekonnaseisutunnistuste tehniline kirjeldus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusegakui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti.
[741]§ 1121203. Perekonnaseisuasutusele esitatavate andmete loeteluEestkoste seadmise eeldused
[742](1) AbiellumisavaldusesKui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, abielulahutuse avalduses, perekonnaseisuakti kannete muutmisenõrgamõistuslikkuse või parandamise avalduses, perekonnaseisuakti taastamisemuu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või tühistamise avaldusesneid juhtida, korduva perekonnaseisutunnistuse või perekonnaseisuakti kantud andmete kohta tõendi väljaandmise avaldusesmäärab kohus tema enda, lapse isast põlvnemise kindlakstegemise avaldusestema vanema, perekonnaseisu tõendi väljaandmise avalduses ja abiellumist takistavate asjaolude puudumise tõendi väljaandmise avalduses esitatavate andmete loetelu kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusegaabikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja.
[743](2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1Eestkostja võib määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei kohaldata Eesti välisesindustele esitatavate andmete suhtesole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu.
[744]§ 1122. Avalduste Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja tõendite vormid
[745](1) Perekonnaseisuasutustele esitatavate avalduste ja nende poolt väljaantavate tõendite vormid kehtestatakse regionaalministri määrusegamuude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
[746](23) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata Eesti välisesindustele esitatavate avalduste suhtesEestkostja ülesandeks võib olla ka eestkostetava õiguste maksmapanek kolmandate isikute vastu.
§ 113
14. peatükk. PEREKONNASEISUAKTIDE LIIGID
1. jagu. Sünniakt
§ 114. Sünniakti koostamine
[747](14) Sünniakt koostatakse Eesti perekonnaseisuasutusesKohus kontrollib iga kolme aasta järel, kui:
1) laps sünnib Eestis,
[748]2) lapse vanema elukohtkas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on Eestiseestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või
[749]3) lapse vanemal on Eesti kodakondsus kitsendada.
[750]Eesti perekonnaseisuasutus koostab sünniakti käesoleva lõike punktides 1-3 nimetatud juhul, kui sünd pole registreeritud välismaal
[751]§ 204. Füüsiline isik eestkostjana
[752](111) Sünniakt koostatakse perekonnaseisuasutusesEestkostjaks määratakse füüsiline isik, kellele sellekohane avaldus esitataksekes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid.
[753](2) Sünniakt koostatakse vanema avalduse alusel. Kui vanem on surnudEestkostjaks ei või ta ei saa avaldust esitadamäärata selle tervishoiu-, esitab avalduse vanema sugulane, selle raviasutuse juhthoolekande- või haridusasutuse töötajat, kus laps sündis, või muu isiktäisealine elab.
[754](3) Sünniakt koostatakse ühe kuu jooksul lapse sündimiseKui täisealine teeb või on varem teinud ettepaneku eestkostja isiku määramise kohta, leidlapse puhul lapse leidmise või surnult sündinud lapse puhul surnult sündimise päevast arvatestuleb tema ettepanekut arvestada, kui see ei ole tema huvidega vastuolus.
[755](4) Leidlapse sünniakti kannet vanemate kohta ei tehtaIsiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul.
2. jagu. Surmaakt
[756]§ 115205. Surmaakti koostamineJuriidiline isik ning valla- ja linnavalitsus eestkostjana
[757](1) Surmaakt koostatakse Eesti perekonnaseisuasutusesKui ei leita sobivat füüsilist isikut, kui:
[758]1)võib eestkostjaks määrata juriidilise isiku surmakoht on Eestis,
2) surnud isiku viimane elukoht oli Eestis või
3) surnud isikul oli Eesti kodakondsus.
Eesti perekonnaseisuasutus koostab surmaakti käesoleva lõike punktides 1-3 nimetatud juhul, kui surm pole registreeritud välismaal.
[759](11) Surmaakt koostatakse perekonnaseisuasutuses, kellele vastav avaldus esitatakseviimase nõusolekul.
[760](2) Surma fakti tuvastamise ja isiku surnuks tunnistamise kohtuotsuse alusel koostab surmaakti perekonnaseisuasutus kohtu asukoha järgi.
[761](3) Surmaakti koostamiseks esitab perekonnaseisuasutusele avalduse surnu abikaasa, sugulane, hõimlane või teineKui juriidiline isik saab teada, kes elas koos surnud isikugaet täisealisele on võimalik määrata füüsilisest isikust eestkostja, nende puudumisel raviasutuse juht, politseiametnikpeab ta sellest viivitamata teatama kohtule ja valla- või muu ametniklinnavalitsusele.
(4) Surmaakt koostatakse kolme päeva jooksul isiku surmapäevast või surnud isiku leidmise päevast.
§ 1151. Surmaakti tühisus
[762](1) Surmaakt on tühine, kui on tõendatud, et Juriidiline isik kontrollib vähemalt üks kord aastas, kelle kohta surmaakt koostati,kas eestkostetavale on elus või surmaakti aluseks olnud dokument on koostatud vale isiku kohta või surmaakt on muul viisil ilmselgelt alusetult koostatud.
[763](2) Tühine surmaakt on kehtetu algusest pealevõimalik määrata füüsilisest isikust eestkostja.
[764](3) Perekonnaseisuasutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjusel surmaakti tühisuse oma otsusega kindlaks teha igal ajalKui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks täisealise elukohajärgne valla- või linnavalitsus.
[765](4) Alusetult koostatud surmaakti tühisuse võib tuvastada perekonnaseisuasutus, kellel on surmaakti koostamise pädevus.
[766](5) Käesolevat paragrahviJuriidilisest isikust eestkostjaks ei kohaldata, kui surma fakt on kohtu poolt tuvastatud või isik on kohtu poolt surnuks tunnistatud.
3. jagu. Abieluakt
§ 116. Abieluakti koostamine
[767]Abieluakti koostab perekonnaseisuasutusmäärata seda tervishoiu- või hoolekandeasutust, kus abielu sõlmititäisealine viibib.
[768]§ 117206. AbiellumisavaldusEestkostja kohustused
[769](1) Abiellujad esitavad kirjaliku abiellumisavalduse perekonnaseisuasutusele isiklikultEestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve.
[770](2) Abiellumisavalduses kinnitavad abiellujad oma allkirjaga Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et nad soovivad abielludaeestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja et puuduvad abielu sõlmimist takistavad asjaolud ja et nad on teadlikud teineteise tervislikust seisundistsotsiaalteenuseid.
[771](32) IsikKui eestkostja saab teada asjaoludest, kes oli varem abielusmis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab esitama abielu lõppemistta sellest teatama kohtule ja valla- või abielu kehtetuks tunnistamist tõendava dokumendi.
[772]§ 118linnavalitsusele. Avaldus abiellumist takistavateSama kehtib asjaolude kohta
[773]Kui enne abielu sõlmimist teatatakse perekonnaseisuasutusele abielu sõlmimist takistavast asjaolust, lükatakse abielu sõlmimine vajaduse korral avalduse kontrollimiseks kuni üheks kuuks edasimis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.
4. jagu. Abielulahutusakt
§ 119. Abielulahutusakti koostamise koht
[774]Abielulahutusakt koostatakse perekonnaseisuasutuses Kohus otsustab eestkoste lõpetamise, kus abielu lahutataksepiiramise või laiendamise omal algatusel või eestkostja, valla- või linnavalitsuse või eestkostetava avalduse alusel.
[775]§ 120207. Abielulahutusakt abikaasade kokkuleppelEestkostja kui eestkostetava seaduslik esindaja
[776](1) Abielulahutusakt koostatakse mõlema abikaasa kohalolekul, kui abielu lahutatakse abikaasade kokkuleppelEestkostja on oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja.
[777](2) Abielulahutusakti võib koostada ühe abikaasa kohalolekuta, kui ta mõjuvatel põhjustel ei saa perekonnaseisuasutusse ilmuda ja esitatakse tema notariaalselt tõestatud nõusolek abielu lahutamiseks tema kohalolekuta. Välisriigis viibiv abikaasa võib esitada kirjaliku nõusoleku, millel avaldaja allkiri on Eesti Vabariigi konsulaarametniku poolt kinnitatud.
§ 121. Abielulahutusakt abikaasa avaldusel
[778](1Eestkostja vajab kohtu nõusolekut ka:
[779]1) Kui abielu lahutatakse ühe abikaasa avalduse alusel, koostatakse abielulahutusakt perekonnaseisuasutuses tema kohalolekul.
[780](2eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks;
[781]2) Abielulahutusakti koostamiseks esitab abikaasa kohtuotsuse ärakirja teise abikaasa teadmata kadumise fakti tuvastamise kohtaüle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks.
[782](3) Perekonnaseisuasutus teatab abielu lahutamisest teadmata kadunud abikaasa vara hooldajale
§ 122
[784]5 peatükk. jagu. Sünniakti muudatusedEESTKOSTE ERIJUHUD
[785]§ 123208. Sünniakti muudatused seoses lapsendamisegaEestkostja määramine sündimata lapsele
[786](1) Seoses lapsendamisega teeb muudatused sünniaktis perekonnaseisuasutusEostatud, kus sünniakt asubkuid veel sündimata lapsele võib määrata eestkostja, kui see on vajalik tema huvide kaitseks.
[787](2) Seoses lapsendamisega tehakse muudatused Eestkostjat ei määrata, kui lapse sünniakti lapsendamise kohtuotsuse, lapsendaja avalduse jasünni korral kuuluks vanema hooldusõigus tema isikut tõendava dokumendi aluselvanematele.
[788](32) Kui lapsendaja ei esita käesolevaKäesoleva paragrahvi 2. lõikes 1 nimetatud avaldust ühe kuu jooksul lapsendamisest, teeb perekonnaseisuasutuseestkoste lõpeb lapse sünniakti muudatuse lapsendamise kohta kohtuotsuse alusel.
[789](4) Muudetud sünniakti alusel annab perekonnaseisuasutus välja lapse uue sünnitunnistusesünniga.
[790]§ 124209. Lapsendamise andmete tühistamineErieestkostja määramine
[791](1) Lapsendamise kehtetuks tunnistamise kohtuotsuse alusel taastab perekonnaseisuasutus lapse sünniaktis kõik andmedIsikule, mis olid sünniaktis enne lapsendamist.
[792](2) Kohtuotsuse alusel, millegakes on lapsendajalt vanema õigused ära võetud ja vanema õigused taastatudhoolduse all või kellele on määratud eestkostja, taastab perekonnaseisuasutus lapse sünniaktis kõik andmedmääratakse erieestkostja nendeks toiminguteks, mis olid selles enne lapsendamistmida vanemad või eestkostja ei saa teha.
§ 125. Sünniakti muudatused seoses põlvnemisega
[793](1) Seoses isast põlvnemise kindlakstegemisega Eelkõige määratakse erieestkostja päritud või põlvnemise tuvastamisega teeb sünniaktis muudatused perekonnaseisuasutuskinkena saadud vara valitsemiseks, kus sünniakt asubkui pärandaja või kinkija on määranud, et vanemad või eestkostja ei tohi seda vara valitseda.
[794](2) AvalduseErieestkostja määratakse ka käesoleva paragrahvi 1. lõikesseaduse §-s 180 nimetatud muudatuse tegemisekstoiminguteks. Kohus võib esitada ükskõik millisele perekonnaseisuasutuseleeestkostetava tahteavalduse asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kui erieestkostja määramine ei oleks konkreetse toimingu puhul otstarbekas.
[795](3) Pärast lapse sünniaktis muudatuse tegemist antakse välja uus sünnitunnistusKui tekib vajadus määrata erieestkostja, teatab vanem või eestkostja sellest viivitamata kohtule.
[796]6 Erieestkostja määramisel ei kohaldata eestkostja määramise sätteid. jagu
[797](4) Kui erieestkostja on määratud ühekordse toimingu tegemiseks, lõpeb erieestkoste selle toimingu tegemisega.
[798]V Muul juhul lõpetab kohus erieestkoste, kui selle määramise alus on ära langenud.
IV osa. RAKENDUSSÄTTED
[799]§ 129. Seaduse jõustumine
Perekonnaseadus jõustub 1995. aasta 1. jaanuaril.
[800]§ 130210. Seaduse kohaldamine
[801](1) Perekonnaseadusel ei ole tagasiulatuvat jõuduKäesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui rakendussätetestjärgnevates sätetes ei tuleneole ette nähtud teisiti.
[802](2) Enne selleAsjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist tekkinud ja sel päeval kestvatele perekonnaõigussuhetele, kohaldatakse perekonnaseaduse sätteidasjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui rakendussätetestkäesolevast seadusest ei tulene teisiti.
[803](3) Paragrahvis 1151 sätestatut
§ 211. Abieluvaraõigus
[804]Kui enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti, kohaldatakse kõigienne käesoleva seaduse alusel koostatud surmaaktide suhtesjõustumist sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates käesoleva seaduse jõustumisest käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut.
[805]§ 1301212. Perekonnaseisuasutuse ülesannete täitmise õiguse andmine vaimulikuleVara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte kohaldamine
[806](1) Regionaalminister võib anda kirikuAbikaasad võivad ühe aasta jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist ühiselt teatada abieluvararegistri pidajale, koguduse või koguduste liidu vastava ettevalmistusega vaimulikule õiguse täita perekonnaseisuasutuse ülesandeidet nad soovivad üle minna vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhtele, misvälja arvatud juhul, kui on seotud abielu sõlmimisegaalgatatud lahutusmenetlus või kui abikaasade vahel sõlmitud abieluvaraleping näeb ette teisiti. Teade esitatakse koos avaldusega vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte kohta abieluvararegistrisse kande tegemiseks notariaalselt tõestatud vormis. Teate esitamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 61, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.
[807](2) Regionaalministrilt abielu sõlmimise õiguse saanud kiriku, koguduse või koguduste liidu vaimulik võrdsustatakse abielu sõlmimisega seonduvate ülesannete täitmisel perekonnaseisuasutusega ning tal on õigus koostada abieluakte ja anda välja abielutunnistusiTeate esitamise korral muutub kandemääruse tegemiseni omandatud ühisvara abikaasade kaasomandis olevaks varaks. Abikaasade mõttelised osad kaasomandis loetakse võrdseks.
[808](3) Abielu sõlmimisega seonduvate perekonnaseisuasutuse ülesannete kirikuKinnistute ja laevakinnistusraamatusse kantud laevade puhul võivad abikaasad kuue kuu jooksul teate esitamisest arvates kindlaks määrata teistsugused mõttelised osad. Selleks esitavad abikaasad kinnistusosakonnale notariaalselt tõestatud avalduse asjaomase kande parandamiseks. Mõtteliste osade teistsuguse kindlaksmääramise õigus lõpeb ka juhul, kogudusekui kinnistu suhtes viiakse läbi sundenampakkumine või koguduste liidu vaimulikule üleandmise ning ülesannete täitmise tingimused ja kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusegakui kinnistule seatakse sundvalitsemine või kui kinnistusosakonnale esitatakse avaldus kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmiseks.
[809](4) Kiriku, koguduseKäesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud abikaasade osade võrdsuse eeldusest võib kõrvale kalduda abieluvararegistri või koguduste liidu vaimuliku poolt abielu sõlmimisega seonduvate ülesannete täitmise üle teostab järelevalvet Siseministeeriumkinnistusraamatu kandele tuginedes.
§ 131. Abieluvaraleping
[811](5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teate võib sõlmida ka vara suhtesesitada igale abieluvararegistri pidajale. Kui abikaasadel on kinnisvara, mis on omandatud enne selle seaduse jõustumistpeab avalduse saanud kohus edastama avalduse kinnistusosakonnale.
[813](6) Käesoleva paragrahvi alusel abieluvararegistrisse kande tegemise eest ei tule tasuda riigilõivu. Vara jagamine
[814]Lahusvara määratakse kindlaks ja ühisvara jagatakse perekonnaseaduse sätete kohaselt ka siis, kui see oli omandatud enne selle seaduse jõustumistTehinguväärtuseks loetakse 5000 krooni.
[815]§ 133213. VastutusLahutatud abikaasa kohustuse eest
Käesoleva seaduse § 20 sätteid kohaldatakse ka vara suhtes, mis on soetatud enne selle seaduse jõustumist.
[816]§ 134. Abielu lõppemise aegülalpidamine
[817]Kui kohtuotsus abielu lahutamiseks on tehtudlahutati enne sellekäesoleva seaduse jõustumist, lõpeb abielu abielulahutuse registreerimisega perekonnaseisuasutuseskohaldatakse abikaasa ülalpidamisnõudele varem kehtinud õigust. See ei puuduta abikaasade vahel sõlmitud kokkuleppeid ülalpidamise kohta.
[818]§ 135214. Isast põlvnemise tuvastamineVanema hooldusõigus
[819](1) Pärast selle seaduse jõustumist tuvastab kohus isast põlvnemistVanema hooldusõigus loetakse alates käesoleva seaduse § 42 sätete kohaselt ka juhuljõustumisest kuuluvaks lapse vanematele ühiselt. Hooldusõigust ei ole vanemal, kui lapskellelt vanema õigused on sündinud või eostatud enne selle seaduse jõustumistvarem kehtinud perekonnaseaduse alusel ära võetud.
[820](2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut ei kohaldataOtsused, kui jõustunud kohtuotsusegatuvastatud asjaolud ja abinõud, mille kohus või haldusorgan on vanema õiguste teostamise kohta teinud või määranud enne sellekäesoleva seaduse jõustumist isaduse tuvastamise nõue jäetud rahuldamata, jäävad edasi kehtima.
[821]§ 136 Nende otsuste, tuvastatud asjaolude ja abinõude muutmisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 123 lõiget 2 ja § 140 lõiget 2. Alimendid (elatis)
[822](13) Enne selleKui enne käesoleva seaduse jõustumist kohtuotsusega väljamõistetud alimente (elatist) nõutakse sisse kohtuotsuses märgitud suuruses.
[823](2) Huvitatud isiku nõudel võibon kohus muuta alimentide (elatise) suurust ja elatise välja mõistalapse elukohaks määranud ühe vanema elukoha, siis loetakse alates käesoleva seaduse sätete alusel nõude esitamisest alatesjõustumisest vanema hooldusõigus kuuluvaks vaid vanemale, kelle elukoha on kohus lapse elukohaks määranud.
§ 215. Eestkoste alaealise üle
[825]Alates käesoleva seaduse § 71 sätetjõustumisest kohaldatakse kaalaealiste üle seatud eestkoste teostamisele käesoleva perekonnaseaduse sätteid. Varem kehtinud seaduse alusel määratud eestkostjad jäävad edasi eestkostjateks.
§ 216. Eestkoste täisealise üle
[826]Täisealiste isikute üle enne sellekäesoleva seaduse jõustumist tekkinud alimentidenende teovõimetuks tunnistamisel seatud eestkoste muutub käesoleva seaduse kohaseks eestkosteks. Eestkoste seadmisel jäävad kindlaksmääratud eestkostja ülesanded (elatisepädevus) võlgnevuse suhtesedasi kehtima.
[827]§ 137217. Abielu ja lapsendamise kehtetus
[828]Abielu kehtetuks tunnistamine ja lapsendamise kehtetuks tunnistamine toimub perekonnaseaduse sätete kohaselt ka siis, kuilõppemise aeg
[829]Kui kohtuotsus abielu lahutamiseks on sõlmitud või lapsendamine toimunudtehtud enne selle seaduse jõustumist1995.
[830]§ 138 aasta 1. Kiriklik abielu
[831]Kiriklik abielu loetakse kehtivaksjaanuari, kui see on sõlmitudlõpeb abielu sõlmimise ajal Eestis kehtinud seaduse kohaseltabielulahutuse registreerimisega perekonnaseisuasutuses.
§-d 218-227
[834](Tulumaksuseaduse muutmine
Tulumaksuseadust (RT I 1999, 101, 903; 2009, 24, 146) muudetakse ja täiendatakse järgmiselt:
1) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
[835]«( 1) Kui enne selle seaduse jõustumist kehtinud hagi aegumistähtaeg on seaduse jõustumise ajaks möödunudTulumaksuga maksustatakse elatis, kohaldatakse varem kehtinud aegumistähtaega.
[836](2) Kui enne sellemida füüsiline isik saab kohtulahendi või notariaalselt kinnitatud või tõestatud kokkuleppe alusel vastavalt perekonnaseadusele, ja elatisabi seaduse jõustumist kehtinud hagi aegumistähtaeg ei ole seaduse jõustumise ajaks möödunudalusel saadud elatisabi.»;
[837]2) paragrahvi 231 lõige 1 muudetakse ja käesolevas seaduses sätestatakse pikem aegumistähtaeg, kohaldatakse pikemat aegumistähtaega.
[838](3sõnastatakse järgmiselt:
[839]«(1) Kui enne selle seaduse jõustumist kehtinud seaduse kohaselt hagi aegumist ei kohaldatudLapse üks residendist vanem, kuid käesolevas seaduses on see ette nähtudeestkostja või selles kehtestatud varasemast aegumistähtajast lühem aegumistähtaegmuu last perekonnaseaduse alusel ülalpidav isik, kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatud aegumistähtaega, arvutades selle algust seaduse jõustumisest.
§ 140
§ 141. Õigusvastaselt võõrandatud vara
[840]Abielu kestel abikaasale tagastatudkes peab üleval kahte või asendatud õigusvastaselt võõrandatud vara või selle vara eest makstav hüvitus (kompensatsioonenamat alaealist last, võib maksustamisperioodi tulust maha arvata täiendava maksuvaba tulu iga kuni 17 aasta vanuse lapse kohta alates teisest lapsest.»;
[841]«3) paragrahvi 26 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
[842]«(1) Residendist füüsilisel isikul on abikaasa lahusvaraõigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil tasutud enda ja oma alla 26 aasta vanuse alaneja sugulase, kui seadusest ei tulene teisitiõe või venna koolituskulud või eelnimetatud koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud.»
§-d 229-230
§ 142
Käesolev seadus jõustub 2010. aasta 1. juulil.